Kuressaare Muusikakooli direktori Tarmo Berensi sõnul lammutati renoveerimistööde käigus muusikakooli põrandad muldpinnani, säilitati vaid seinad. Kõik muu on uus, sestap võib öelda, et muusikakoolil algas nüüd teine, moodsam elu.
Kuressaare Muusikakooli renoveerimine andis hoonele uue elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktori sõnul hakati renoveerimisvõimalusi otsima juba 2003. aastal, sest oli selge, et niimoodi enam edasi minna ei saa. Koolis lokkas niiskus ja hallitus, millele pööras tähelepanu ka Pärnu Tervisetalituse Saaremaa osakond oma aktiga.
Seejärel algatati 2003. aasta keskel «Kuressaare haridusasutuste hoonete keskkonna- ja tervisesäästliku renoveerimise programm». Projekti raames koostati haridushoonete (11 hoonet) terviklik renoveerimisprogramm, mis põhineb keskkonda ja tervist säästvatel lahendustel, mille leidmiseks tehti vajalikud tasuvusuuringud. Lõppraport ehk põhjendatud ja analüüsitud remondiprogramm valmis veebruaris 2005. See on ühtlasi lähteülesanne ehitusprojekti algatamiseks, mille finantseerimiseks kavatseti taotleda vahendeid ELi tõukefondidest. 2003. aastal vastas kooli omanik, et muusikakooli renoveerimise lahendustega saab tegeleda pärast programmi lõppemist. Vahepeal remonditi muusikakooli eelarvelistest vahenditest amortiseerunud kütte- ja elektrisüsteemi ning 2008. aastal hakati aktiivselt fondist raha nõutama.
Toetuse roll ülioluline
Kogu projekti maksumuseks kujunes 1 097 943,4 eurot ning toetuse osa sellest oli 869 519,06 eurot. Nagu Tarmo Berens ise kommenteerib, ei oleks ilma toetuseta saanud seda projekti kindlasti sellises mahus teostada, sestap oli toetus äärmiselt vajalik.
Kui uurin, mida projekti raames täpsemalt rekonstrueeriti, selgub, et kergem oleks välja tuua, mida korda ei tehtud. Nii kooli keldrikorrus kui esimene ja katusekorrus said uued vajalikud ruumid – nii õppimiseks vajalikud klassid kui ka muud abiruumid. Lisaks rajati õuealale parklakohad, renoveeriti haljastus ning kaeti kivisillutisega tee- ja parkimisala, käiguteed, vabaõhukontsertide korraldamise ala ning prügikonteinerite territoorium.
Tarmo Berens lisab, et võrreldes varem koolis valitsenud olukorraga on nüüdne uus õppekeskkond nagu öö ja päev. Nii õppurid kui koolitöötajad on uute töötingimustega väga rahul: tervislikum ja moodsam töökeskkond lubab keskenduda eelkõige õpetamisele ja õppimisele.
«Kooli spetsiifikast lähtuvalt leidub ka mõningaid probleeme, aga need ei varjuta mingil juhul tehtut. Kes tahab veidi poriseda, võib põhjuseid leida, näiteks puitinstrumendid ja tänapäevased ventilatsioonisüsteemid ei ole omavahel kooskõlas, kuid see on võrreldes tehtuga pisiasi,» selgitab Berens.
Kui uurin, kuidas kogukond kooli renoveerimisest võitnud on, kinnitab Tarmo Berens, et kogukond on saanud endale rekonstrueeritud vana väärika hoone, milles saavad kultuurselt aega sisustada nii noored õppurid kui ka muusikat harrastavad täiskasvanud. Praegu on koolis õpilasi 200 ringis ning silmapaistvamatest vilistlastest rääkides toob Tarmo Berens välja näiteks Andre Maakre ja Kristo Käo, samuti on hinnatud kitarrist Erko Niit. Ja loomulikult Villu Veski, kelle kaasabil toimuvad Eesti Kontserdi üritused Kuressaare linnas ning Kuressaare Muusikakooli hoones. Kuressaare Kultuurivara on hea abiline, kellega koostöös muusikat kuulajateni tuua.
«Sellise mastaapse töö viljad jõuavad kindlasti terve Eestini – eelkõige muidugi tunneme uhkust nende tublide muusikute üle, kes siit majast vahetevahel laia maailma lendavad,» on direktori sõnul iga andeka noore areng meie kõigi südameasi.