Ammu käärinud suhted Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu ning maailma mainekamaid suurtuure korraldava ASO vahel on jõudnud kulminatsioonini – tipptiimid nuputavad välja uut võistlussüsteemi.
Jalgratturite tippklubid leiutavad uut süsteemi
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
17. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme otsustanud mitte pikendada Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu (UCI) egiidi all toimuva ProTouri sarja litsentsi järgmiseks aastaks,» seisis tänavusel Tour de France’il osaleva 17 tipprattaklubi ühisavalduses. «Töötame selle nimel, et luua uus professionaalseid meeskondi hõlmav süsteem.»
Klubid ei jõudnud sellise otsuseni päris iseseisvalt, vaid neil on tänu kolme tähtsamat tuuri, Hispaania Vueltat, Giro d’Italiat ja Tour de France’i korraldavatele organisatsioonidele väga tugevad liitlased. Mitte ainult ProTouri sarjas osalevad meeskonnad ei ole sellise sammu ette võtnud – ka Pro Continentali ning Continentali sarjas osalevate klubide ringkondades käivad sahinad, et kavatsetakse sama teed minna.
«Praeguse seisuga ajavad klubid asju omavahel ning nende sepistused on alaliitudest mööda jooksnud,» märkis Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson. «Siinse liidu jaoks ei muuda selline seis suurt midagi, kuna meil on registreeritud vaid üks ProContinentali (Mitsubishi-Jartazi – toim) ning üks Continentali (Kalev Sport) meeskond. Need alaliidud, kes on süsteemidega rohkem seotud, võivad olla päris ebamugavas seisus. Nad ei tea, kui tõsised võivad olla klubide aktsioonid ning mis edasi saama hakkab.»
Eesti klubi Kalev Sport mänedžer Jüri Savitski arvas, et kuna praegused ProTouri meeskonnad on jalgratturite profimaailma alus, siis on loogiline, et neile järgnevad ka ProContinentali ja Continentali meeskonnad.
Sponsorid valavad õli tulle
Põhilised surveavaldajad tiimidele on sponsorid, ning klubid peavad leivaisadele vastu tulema, et säilitada finantsallikad. Sponsorid ei olnud näiteks huvitatud ProTouri plaanist laiendada võistlused Hiinasse ja Venemaale, kuna koduturust nii kaugel ei huvita nende reklaamitavad tootemargid kedagi.
Lisaks ei ole tiimid ja nende rahastajad huvitatud maksma iga-aastast tasu, 23 985 dollarit, mis tagab ProTouri võistlustel osalemise.
«Probleem on selles, et selle produkti (Pro Touri) ostmise eest ei saa praktiliselt midagi tagasi,» selgitas Bouygues Telecomi mänedžer Jean-Rene Berneaudea. «See ongi konflikti peamine allikas. Sponsoritele loeb osalemine suurtel tuuridel, kus nad saavad ennast maailmale tutvustada ning kõige tähtsamad võistlused ProTouri kalendrisse ei kuulu.»
Iseenesest UCI-le makstav tasu ei olegi nii suur, kuid koos erinevate lisatasudega tõuseb makstav summa mitmekordselt.
«Oma raha koguvad ka kohalikud alaliidud, sellele lisanduvad erinevad muud maksud ning auhinnarahadest saamata jäänud tulu,» selgitas Karlson. «Kokku võivad need summad aastas küündida peaaegu 100 000 dollarini.»
Kuigi suhted rattamaailmas on pikka aega ärevad olnud, tulid sellised avaldused siiski väga ootamatult.
Soodne aeg aktsioonideks
Ameerika jalgrattameeskonna Team Columbia boss Bob Stapleton selgitas, et uudise praegu ilmsikstulekut soodustas käimasolev Tour de France, kuna enamik tipptiime on seal koos ning asju oli väga mugav arutada.
«Viimane aeg oli moodustada ühisrinne, et päästa kriisis olev spordiala,» selgitas Stapleton. «Meeskondade mänedžmentide kohtumine oli juba ammu kavas ning siin koos olles saime kohtuda ka ASO (Tour de France`i korraldav organisatsioon – toim) esindajatega, et luua üks tugev struktuur. Suurtuuride ja UCI vaheline tüli peab leidma ükskord loogilise lõpu. Nüüd peavad asjaga kaasatulnud meeskonnad tegema vaid tihedalt koostööd.»
Stapleton märkis veel, et ka varem on üritatud luua teatud sarnaseid organisatsioone, nagu näiteks MPCC (Mouvement pour un Cyclisme Crédible ehk Movement For Credible Cycling), mis hõlmas enamasti Saksamaa ja Prantsusmaa klubisid, kuid nüüd on aeg küps moodustamaks terviklik süsteem.
Kuigi UCI on praegu väga haavatav ning nad võtavad klubide ühisrinnet otsese ohuna nende pihta, ei välista näiteks Tour de France’i direktor Christian Prudhomme, et rahvusvahelise alaliiduga võidakse ka edaspidi koostööd teha.
«Oleme suure sündmuse künnisel. Meie väljatöötatav projekt plaanib kaasata tervet rattaperekonda ning UCI on rohkem kui teretulnud meiega koostööd tegema,» märkis Prudhomme. «Oleme juba UCI käest küsinud, kas nad tahavad meie projektis kaasa lüüa, ning ootame nende vastust.»
Siiamaani on UCI reageerinud negatiivselt ning nende esialgses teadaandes ähvardati isegi, et avalduse teinud meeskondi võib oodata koguni väljaheitmine.
Osa praeguse ProTouri nimekirja kuuluvate võistluste organisaatoreid kardavad, et kuna suurtuuride korraldajad hakkavad rattamaailmas niite tõmbama, võivad väiksemad tegijad välja surra.
«Kui kolme suure tuuri korraldajad hakkavad pirukat jagama, siis see on meile suureks löögiks,» märkis Tour of Romandie direktor Richard Chassot. «Neil jätkuks piisavalt sõite ka ilma meie kaasabita.»
Karlson sellist versiooni uskuda ei taha, kuna koostöö peab säilima ka siis, kui ongi mõningad lahkarvamused.
«Kõik on omavahel liiga tihedalt seotud,» rääkis Karlson. «Profisport ei saa ju eksisteerida ilma võistlusteta.»
Savitski arvas, et kui korraldajad teevad koostööd uue süsteemiga, ei tohiks ka väljasuremisohtu olla.
Kuna praegu on käimas Tour de France, siis Karlson ei usu, et lähipäevadel midagi olulist muutub – seisukohad on välja öeldud ning rattamaailm ootab UCI järgmiseid samme.
«Tiimid ise ei ole ka ju midagi otsest välja pakkunud ning see võib olla lihtsalt nende järjekordne agressiooniakt,» juurdles Karlson. «Džinn on pudelist välja lastud ning katsu seda nüüd sinna tagasi saada. Septembris Rahvusvahelise Jalgrattasportiliidu kongressil toimuv saab ilmselt määravaks. Seal võetakse vastu tulevikku puudutavad otsused.»
Uus lahendus sarnaneks 15 aasta tagusega
Profimeeskondade eraldi liiga koostöös UCIga võib meenutada 15 aasta tagust süsteemi, kus Rahvusvahelisel Jalgrattaspordiliidul oli kaks haru – profileerile mõeldud FICP (International Professional Cycling Federation) ning amatööride asju ajav FIAC (International Amateur Cycling Federation).
Karlsoni sõnul sportlased sellise lahknemise tõttu oluliselt ei kannatagi, kuna mõlemale rühmale loodaks eraldi maailmameistrivõistlused. «Ainuke probleem on selles, et jääb selgitamata absoluutne maailmameister, sest võta nüüd kinni, kumb tiitel kõvem on,» selgitas Karlson. «Ka OM mööduks ilma proffideta, kuid ega see spordiala võlu ei kaota. Pinge on täpselt sama suur, kuna võidusõidu võidab parim.»
Amatöörmeeskondades sõitjad ei ole aga päris ilma rahata töörügajad, kuna nad teevad trenni täpselt samamoodi nagu profidki ning saavad ka oma pingutuste eest palka – praktiliselt on tegemist elukutselistega.
«Erinevus on lihtsalt võistlustest osavõtmise haardes,» selgitas Savitski. «Neil on oma poolehoidjad ning pisemad sponsorid, kuid teatud piirkondadest väljaspool üldjuhul võistlemas ei käida. Prantsusmaal on selliseid meeskondi sadu.» (PM)