Möödunud aasta 22. detsembril suri kodus lapseootel naine, kel tuvastati hiljem uus gripp. Arstid soovitavad riskigruppi kuuluvatel inimestel kindlasti vaktsineerima minna.
Uus gripp sai noorele rasedale naisele saatuslikuks
21. jaanuar 2010, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri kinnitusel ei pöördunud 30-aastane naine, kes oli 12. nädalat rase, arsti juurde. Nii tuvastati haigus alles hiljem lahkamisel, nagu enamikul uue gripiga seotud surmajuhtudel.
«Ta põdes ka erinevaid kroonilisi haigusi,» märkis Saluri. Needki võisid organismi nõrgestada.
Kokku on praeguseks haigus Eestis murdnud 15 inimest, neist neli naist. Seitse inimest olid vanuses 65 aastat ja enam, vanuses 30–65 oli kuus inimest, kahel juhul surid lapsed vanuses 13 ja 14 aastat.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen ütles, et gripp on alati väga tõsine haigus, ning rõhutas, et riskigruppe ei võeta lambist ega laest. «Näiteks Uus-Meremaal oli 20st uue gripiga surnust kaheksa rasedad või vahetult sünnitanud,» lausus ta.
Perearsti ja Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe Eero Merilinnu sõnul peaks haigusekahtlusega rase kindlasti pöörduma arsti poole.
«Saame teha gripi kiirtesti,» rääkis ta. «Kui mitterasedad võiksid esialgu võtta palavikualandajaid ja jälgida ennast, siis rasedate puhul tuleks tegutseda pigem rohkem kui vähem.»
Eesti Arstide Liidu presidendi Andrus Mäesalu sõnul kuuluvad rasedad riskigruppi ja peaks seetõttu kindlasti vaktsineerima minema.
«Rasedus on selline seisund, mille puhul peaks enne vaktsineerimist arstiga konsulteerima, ja iga konkreetse juhtumi puhul teeb otsuse arst koos patsiendiga,» märkis Merilind.
Tema sõnul on riiklikust seisukohast hea kutsuda kõiki vanemaid vaktsineerima, aga arstlikust seisukohast tuleb otsus teha iga patsiendi puhul individuaalselt.
Ingerainen märkis, et vaktsiin lapsele halvasti ei mõju ning vaktsineerides väheneb ka võimalus haigust edasi kanda. «Kui vaadata koguhulka, kes on vaktsineeritud, siis oleks sealt välja tulnud juba olulisemad tüsistused,» sõnas ta.
Viimastel andmetel on vaktsineerimas käinud vaid üle 20 000 inimese, kellest kolmandik ei kuulu riskigruppi. Perearst Merilinnu sõnul pole tavainimestel põhjust vaktsineerimist karta, kuna see on teadlik kaitse haiguse vastu.
Tallinna Arstide Liidu juhi Toomas Kariisi sõnul on eestlaste loid kaasaminek vaktsineerimisega vähese terviseteadlikkuse tunnus. «Inimesed pole küllalt teadlikud, missugused ohud neid ähvardavad,» lausus ta.