Euroopas on praegu üks külmemaid paiku universumis. Selle abil kavatsevad teadlased lahendada universumi ja aine alguse saladusi.
Külm paljastab tõe universumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsikaeksperimendi käigus alandatakse labori hiiglaslikus kiirendis LHC (Large Hadron Collider) temperatuuri 1,9 kelvinini (umbes –271 kraadi Celsiust), mis on külmem kui avakosmos, mille kaugetes nurkades on keskmine temperatuur kõigest umbes – 270 kraadi, kirjutab BBCNews.
Maailma madalaim temperatuur on oluline osa projektist, mille lõppeesmärk on uurida kohe pärast n-ö universumi tekke Suurt Pauku valitsenud tingimusi ja aine algust, vahendas ajaleht The Times.
«Me suudame taasluua tingimused, mis valitsesid kohe pärast Suurt Pauku. Loodame leida asju, mida ootame, ja asju, mida me ei oota,» kommenteeris projektis osalev Durhami ülikooli professor Nigel Glover. Praegu ei tea näiteks keegi, miks elementaarosakestel on mass või miks nähtav aine tundub moodustavat ainult neli protsenti universumi oletatavast massist, kirjutas The Times.
Kui LHC saab loodetavasti augustis täiesti töökõlblikuks, võimaldab see kiirendada osakesi valguse kiiruse lähedale, nii et üks osake läbib 27-kilomeetrise tunneli rohkem kui 11 000 korda sekundis, ja uurida, mis juhtub ja millised osakesed tekivad siis, kui vastupidises suunas liikuvad osakesed üksteisega põrkuvad.
Selle saavutamiseks vajavadki teadlased ülimadalaid temperatuure.
Osakestekiire painutamiseks ja juhtimiseks on nimelt tarvis elektromagneteid, mis ülimadalate temperatuuride juures juhivad elektrit ilma takistuseta, tehes need palju võimsamaks kui kõrgematel temperatuuridel, kirjutab The Times.
Universumi saladused
• Euroopa Elementaarosakestefüüsika Keskuse CERN asutasid 1954. aastal 12 riiki.
• CERNi territoorium on sisuliselt diplomaatiline tsoon, kuhu ei tohi ilma loata siseneda ei Prantsusmaa ega Šveitsi politsei.
• CERNi esimene osakestekiirendi alustas tööd aastal 1957 ja oli käigus aastani 1990.
• CERNis peaks varsti tööd alustama elementaarosakeste kiirendi Large Hadron Collider (LHC) ehk eesti keeles Suur Hadronite Põrkur
• LHC on maailma kalleim teadusaparaat. 27 km ümbermõõduga magnetring asub 75–150 m sügavusel maa all. Suurem osa sellest asub Prantsusmaal, kuid osa ka Šveitsis.
Allikas: Horisont