Välisminister Urmas Paet märkis täna riigikogu ees peetud Eesti välispoliitika põhisuundi tutvustavas kõnes, et Eesti kandideerib euroliidu justiits- ja siseküsimuste IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks.
Eesti tahab avada ELi idapartnerluse koolituskeskuse
11. veebruar 2010, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti esitas ametliku sooviavalduse saada Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks vahetult enne jõule. Ootame Hispaania eesistumisperioodil sisukat arutelu, mis viiks ka lõpliku otsuse langetamiseni ning agentuuri töö käivitamiseni juba 2012. aastal,» ütles Paet.
Minister märkis, et ligi kuue euroliidu liikmeks oldud aasta jooksul on Eesti palju õppinud ja õpitud on ka Eestilt. «Muu hulgas on meie liitumiskogemus osutunud kasulikuks teistele ELile lähenejatele,» ütles Paet.
Välisministri sõnul jätkab Eesti sihikindlal ka Euroopa Liidu laienemist toetaval kursil. «Seda rõõmustavam on, et Euroopa Liit võttis möödunud aastal vastu kolm liitumistaotlust - Albaanialt, Islandilt ja Serbialt,» ütles Paet. Samas lisas välisminister, et on oluline, et Euroopa Liidu laienemisprotsess jätkuks õiglastel alustel olenevalt iga kandidaatriigi edusammudest.
Välisminister rõhutas oma kõnes ka Euroopa Liidu idapartnerluse olulisust. 2009. aasta kevadel sai idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks. «Eesti toetab Euroopa Liidu ja idapartnerite suhete uuele tasemele viimist, sealhulgas laiapõhjaliste vabakaubanduslepingute sõlmimist, mille lõppeesmärk on Euroopa Liidu ning sihtriikide ühine vabakaubandustsoon,» sõnas Paet.
Idapartnerite praktiliseks toetamiseks on Tallinnasse kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. «Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba tänavu aprillis. Pikemas perspektiivis oleme valmis Tallinnas asutama idapartnerluse koolituskeskuse sarnaselt Maltal tegutseva Vahemereliidu omaga,» ütles Paet.
Lissaboni lepingust ja Euroopa Liidu välisteenistusest rääkides ütles Paet, et nii Lissaboni lepingu elluviimine kui ühtse välisteenistuse loomine on meie endi kätes. «Euroopa Liidu välispoliitika muutub Lissaboni lepingu rakendamisega ühtsemaks ning seeläbi ka globaalselt mõjukamaks,» ütles Paet. «Seetõttu toetame ka tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomist,» lisas välisminister. Välisminister Urmas Paeti sõnul on eesmärk langetada otsus kogu välisteenistuse loomise kohta juba eelseisvaks aprilliks ning jõuda 2012. aastaks täie mehitatuseni. See tähendab ministri kinnitusel lähikuudeks sisulist ja tempokat tööd.
Lisaks rõhutas välisminister oma kõnes Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu õigussüsteemis. Välisministri sõnul kaitses Eesti 2009. aastal tulemuslikult oma huve Euroopa Liidu õigussüsteemis. «Paljude kohtuasjade seast tuleb esile tõsta tuleproovi läbimist kaasustes Eesti versus Euroopa Komisjon suhkrutrahvi ja kasvuhoonegaaside kvootide küsimuses,» märkis Paet. «Mõlemad kohtuasjad on andnud kogemuse, mille põhjal on hea ka edaspidi oma seisukohti Euroopa Liidu Kohtus kaitsta,» täpsustas minister.