Valitsuses sel nädalal heakskiidu saanud kohustus koostada hädaolukordade riskianalüüsid ja lahendusplaanid aitab vältida seisu, kus iga asutus tegeleb õnnetuse puhul kitsalt oma teemaga ning ei mõista kogu hädaolukorra olemust.
Uuendus aitab lahti saada hädaolukordades soleerimisest
21. veebruar 2010, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna kinnitusel seisneb hädaolukorra riskianalüüsi kõige olulisem väljund selle tulemuses. «Ehk siis vastuse andmises küsimusele: mida ja kui palju meil Eestis veel vaja on, et hädaolukorda vältida või siis selle toimumisel tagajärgi leevendada? Küsimusele aitab vastuse anda analüüsitud hädaolukorra riskiklass, mis sõltub ühelt poolt olukorra tõenäosusest, kuid veel olulisemaks on selle olukorra hinnatavad tagajärjed,» rääkis Lugna.
Hädaolukorra lahendamise plaanid sätestavad erinevate ametkondade konkreetsed vastutused ja ülesanded hädaolukorra toimumisel. «Tegemist on komplekssete situatsioonide lahendamisega, mille erinevad tegevused ei ole sätestatud kuskil eriseadustes, kuid need on vaja sellegi poolest katta, et vältida vaidlusi ja teadmatust sündmuste tekkimisel,» selgitas Lugna.
Kuigi riskianalüüse ja lahendamise plaane tehti ka eelmise hädaolukorraks valmisoleku seaduse raames, sätestas nende järgi igaüks ainult iseendale reeglid ning toimis ka nende järgi. «Ehkki oli olemas formaalne kooskõlastus, siis tegelikult puudus kompleksne ülevaade sündmusest ning tervikpilt sündmuse lahendamisest,» nentis Lugna.
Hädaolukordade nimestik on Lugna sõnul koostatud ühelt poolt sünteesi põhjal juba varasemalt kirjas olnud hädaolukordadest, lisaks on kasutatud rahvusvahelist praktikat ja Eesti erinevate ametkondade ekspertide hinnanguid. «Tegemist on esimese sellise nimekirjaga, mis sätestab need olukorrad, mille kohta tuleb juba tänasel päeval teha riskianalüüs ning koostada lahendamise plaan,» rõhutas ta.
«Tulevikus saab kindlasti nimekirju vastavalt vajadusele ja ettepanekutele muuta ja siis hädaolukordi vastavalt lisada või eemaldada,» lisas Lugna. See sõltub aga otseselt riigi enda võimekusest ja valulävest. «Tõenäoliselt oleks kümme aastat tagasi sellist nimekirja tehes tunduvalt rohkem ebasoovitavaid sündmusi lisatud, mis tollel ajal ületasid hädaolukorra lävepaku. Tänasel päeval on meie võimekus mitmes valdkonnas juba piisavalt tugev, et mitte pidada igasugust tulekahju või siis liiklusõnnetust hädaolukorraks.»
Riik peab Lugna sõnutsi olema valmis mistahes suurteks õnnetusteks ja hädaolukordadeks, olenemata sellest, kuivõrd tõenäolised need on juhtuma. «Mõneti on hädaolukordade riskianalüüside ja lahendamise plaanide tänamatu kuid vajalik töö, sest analüüsida ja valmistuda tuleb olukordadeks, mida me sisimas loodame, et kunagi aset ei leia,» tunnistas ta.
Nimekiri hädaolukordadest, mille kohta koostatakse riskianalüüs:
1. Ulatuslik metsa- või maastiku tulekahju
2. Ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes
3. Tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi
4. Torm
5. Üleujutus tiheasustusalal
6. Ulatuslik merereostus
7. Ulatuslik rannikureostus
8. Ulatuslik maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostus sisemaal
9. Paljude kannatanutega õnnetus maanteel
10. Paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga
11. Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga
12. Paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus
13. Paljude kannatanutega õhusõiduki õnnetus
14. Paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel
15. Massiline korratus
16. Pantvangi võtmine
17. Epideemia
18. Massiline mürgistus
19. Erakordselt külm ilm
20. Erakordselt kuum ilm
21. Episootia (loomataud)
22. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetus
23. Riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus
24. Massiline põgenike sisseränne riiki
25. Ulatuslik küberrünnak
26. Ulatuslik korratus vanglas