Ida-Euroopa linnad on kalliduse tõusuteel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Moskva, maailma kalleim linn juba kolmandat aastat, neelab tööle suunduja taskust igal hommikul kuni 200 krooni kohvi, söögi ja ajalehe eest.


«Panime kirja kohvitasside hinnad just nendes Moskva baarides ja kohvikutes, mida välismaalt pärit ärikontingent peamiselt külastab ja need kohad on tõeliselt kallid,» tõi uuringufirma Mercer’ Šveitsi esindaja Nathalie Constantin Métral näite, kuidas Moskva kallimate linnade tabelis esikoha pälvis.



«Elukalliduse uuring põhineb hindadel nendes kohtades, mida välismaalased enim külastavad,» selgitas ta.



Nii peab Moskvas töötav välismaalane juba hommikul välja käima umbes 10 dollarit (100 krooni) kohvi eest, 6 dollarit (60 krooni) rahvusvahelise ajalehe ning teist samapalju ka söögi eest, kirjutas majandusajakiri Forbes. Iga kuu peab aga rahvusvaheline töötaja kahetoalise luksuskorteri eest tasuma keskmiselt 4500 dollarit (ligikaudu 45 000 krooni).



Ida tõukab lääne troonilt


Mercer’ uuringujuhataja Yvonne Traberi hinnangul on Moskva elukalliduselt jätkuvalt esirinnas tänu rubla heale kursile odavneva dollari suhtes ning euro kallinemisele.


Kallis euroraha on tõstnud tabelis just ELiga seotud uusi linnu nagu Tallinn, mis on kerkinud 14 koha võrra 76-le. Nii tuleb Métrali sõnul välja lihtne tõsiasi, et kui valuuta tugevneb, muutuvad kallimaks imporditavad tooted.



«Kuigi traditsiooniliselt kallid Lääne-Euroopa ja Aasia linnad on jätkuvalt esikahekümnes, ronivad Ida-Euroopa, Brasiilia ning India linnad tabelis aina ülespoole,» hoiatas Traber. «Võrdluseks: mõned linnad, näiteks Stockholm ja New York, on juba praegu odavnenud,» lisas ta.



Nii langeski New York, mis oma 100 punktiga alati võrdluse aluseks võetakse, sel aastal seitsme koha võrra 22. kohale. Esikoha hõivanud Moskva elukalliduse indeks oli võrreldes New Yorgiga 142,4 punkti.



Poolsada tuhat krooni üüri


Teise koha hõivas Tokyo, tõugates koha võrra allapoole Londoni. Norra naftadollaritest hoogu saanuna tõusis kuue koha võrra neljandaks sealne pealinn Oslo. Esikümnes leiduvad aga veel sellised Euroopa linnad nagu Kopenhaagen, Zürich, Milano ning Genf. 



Euroopa odavaimaks linnaks on Bulgaaria pealinn Sofia, mis platseerub tabelis


97. kohal. Tabelis ära toodud maailma kõige odavam linn on aga Paraguay pealinn Asunción, mis hoiab sama positsiooni kuuendat aastat järjest.



Mercer’ igal aastal märtsis tehtavas hinnauuringus võrreldakse 200 kauba ja teenuse hindu 143 maailma suurlinnas. Võrreldakse nii toidu, rõivaste, majapidamistarvete, meelelahutuse, transpordihindu kui eluasemekulusid.



Kõige suuremad kulutused eluasemele ei ole näiteks hoopiski mitte kalleimas Moskvas, vaid tugevalt ülerahvastatud Tokyos, kus kahetoalise möbleerimata korteri eest tuleb kuus tasuda umbes 5300 dollarit (53 000 krooni). Londonis tuleb sellisele eluasemele kulutada ligikaudu 5000 dollarit (50 000 krooni) ning New Yorgis 4600 dollarit (46 000 krooni).



«Asja helgemat poolt vaadeldes – dollari nõrgenemine võib meelitada üle ilma tegutsevaid ettevõtteid sellistesse ärikeskustesse nagu New York, Los Angeles ja Chicago,» selgitas CNNile Mercer’ USA osakonna juhataja Mitch Barnes, lubades, et dollari nõrgenemisest võib Ameerikale hoopis kasu olla.



Vahe hoopis suureneb


«Elukalliduse erinevus on märgatav, eriti neile äriinimestele, kes on perekonna loonud.»



Uuringufirma raport märgib ka, et vastupidi möödunud aasta trendile lõhe maailma kallimate ja odavamate linnade vahel hoopis suureneb, kuigi Brasiilia ja India linnad on hinnatabelis tõusma hakanud.



Mercer’ iga-aastane uuring valmib selleks, et valitsusasutustel ning rahvusvahelistel ettevõtetel oleks hõlpsam arvutada palka ja vajalikke hüvitisi oma võõrsile suunduvaile töötajaile.



«Elukalliduse muutustega kursis olemine on ettevõtetele hädavajalik, et nad saaksid võõrsil töötamise oma kolleegidele õiglaselt ning konkurentsivõimelisel tasemel kompenseerida,» selgitas uuringujuhataja Traber.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles