Kohtud määravad aina rohkem areste
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
26. juuli 2008, 20:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/03/10/25141t1h2795.jpg)
Kohtud on aina rohkem hakanud rakendama aresti seaduserikkumiste puhul, mis võimaldavad alternatiivina rahalist karistust. Politsei kinnitusel pole paadunud ning sissetulekuta rikkujaid mõtet trahvida.
Viimasel ajal on trellide taha saadetud nii šokolaadivargaid kui ka juhiloata sõidukijuhte, kirjutas Põhjarannik.
Nii näiteks tegi Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtunik Anu Ernits tänavu 19. juunil ühe päevaga neli otsust, millega seaduserikkujad arestikambrisse saadeti. Aleksandr (27), kes Kohtla-Järve Maxima kauplusest 64,9 krooni maksva kalapaki varastas, saadeti otse kohtusaalist kaheks päevaks arestimajja. Meest on varem 12 korral kohtulikult karistatud ning töökohta tal pole, seetõttu polnud arestikambrikaristust taotlenud politseil ja kohtul illusioone, et poevargale trahv mõjuda võiks.
Samal päeval läks kümneks päevaks trellide taha Deniss (22), kes politseile Kohtla-Järvel autot juhtides vahele jäi. Meest oli eelnevalt karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega.
Kohtunikud, kellega Põhjarannik vestles, väitsid, et seaduserikkujatele, kellele on juba korduvalt trahve määratud, ent need on maksmata ning isikul puudub ka legaalne sissetulek, pole mingit mõtet trahve määrata.
«Kui inimesel on 180 000 krooni maksmata trahve ja ta palub kohtus ikka, et talle määrataks rahatrahv, põhjendades, et ta saab varsti lapsetoetuse ja maksab ära, pole siiski mingit mõtet seda rahalist karistust määrata,» sõnas üks kohtunik. Samas pidas ta aresti määramist ka seaduserikkuja enda seisukohast sageli positiivsemaks kui rahalist karistust.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask ütles sagenenud areste kommenteerides, et ilmselt tunnevad kohtunikud karistuste määramisel kolleegide lahendite vastu huvi ja määravad samalaadsete rikkumiste eest samalaadseid karistusi.
«Ja kuna karistuse määramisel arvestatakse isiku majanduslikku olukorda, siis, kui näiteks töötu puhul on kohe näha, et ta trahvi maksta ei suuda, siis määratakse kohe karistuseks arest,» sõnas ta.
Justiitsministeeriumi teatel on suurenenud ka nende asjade osakaal, kus kohtutäiturid paluvad kohtul asendada inimesele varem määratud rahaline karistus arestiga.