Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab kaitseväe usaldusväärsust näitava uuringu tulemusi meeldivaiks ning leiab, et need näitavad riigikaitse ülesehitamise järjepidevust.
Aaviksoo: meie riigikaitse mudel töötab hästi
3. märts 2010, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister märkis, et kuigi uuringus juhiti mitmel puhul tähelepanu sellele, et eestikeelsete ja mitte-eestikeelsete kodanike hinnangud on erinevad, siis tegelikult see vahe väheneb. «Vaatamata erisustele oleks lausa lubamatu dramatiseerida või selles kuidagi suurt strateegilist ohtu näha. Eriti kui arvestada asjaolu, et see ajas väheneb. Ning usun, et need lahknevused kaovad küsitlustest ühe põlvkonna jooksul,» rääkis Aaviksoo.
Kaitseminister sõnas, et tänapäevane julgeolek on globaalne ja julgeolek tagatakse väljaspool riigi piire. «Arusaam vajadusest osaleda sõjalistel missioonidel on ühiskonnas tajutav. See liigub küll aeglaselt, kuid liigub vääramatult õiges suunas,» nentis Aaviksoo.
Ta märkis, et muret tekitavad spekulatsioonid rahvusvahelistest liitudest saadavate julgeolekugarantiide kohta. «Ei saa kahelda NATO poliitilises ja sõjalises suutlikkuses täita Washingtoni lepingu tuumaks olevat kohustust kollektiivkaitseks. Sest suutmatus seda teha tähendab alliansi lõppu ja seda ei saa ükski liikmesriik endale lubada.»
Aaviksoo lisas, et spekulatiivsed kahtlustused on alati vajalikud, aga ka kaheldes tuleb tajuda tänapäeva julgeoleku arhitektuuri ja mõista, missuguse tähendusega on liikmesriikidele NATO olemasolu. «Ma arvan, et sellest tuleb teha üsna ratsionaalne järeldus - sõjalise abi osutamine artikkel 5 alusel on olemusliku tähendusega.»
Kaitseminister peatus ka eestimaalaste valmisolekus osaleda riigi kaitsmises. Riiki kaitseks 82 protsenti eestlasi ja 62 protsenti mitte-eestikeelseid. «Ka see näitaja on väga kõrge. Kuigi on spekuleeritud, et kas kogu Eesti kodanikkond on lojaalsed põhiseaduslikkusele korrale ja territoriaalsele terviklikkusele, siis need numbrid näitavad üsna selgelt, et see toetus on väga suur,» rääkis Aaviksoo.
Ajateenistuse läbimise toetus sellisel määral (94 protsenti elanikest - toim), näitab Aaviksoo hinnangul, et vahepealsed diskussioonid meie põhilise riigikaitselise mudeli osas on tegelikult peaaegu lõppenud ja riik saab rahulikult 2000. aasta alguses formeerunud riigikaitselise mudeliga edasi minna. «Kümne-aastases perspektiivis meil usutavasti põhimõttelisi muudatusi vaja ei ole.»
NATO kõrge toetus (93 protsenti) eestlaste hulgas tuleneb Aaviksoo hinnangul suuresti sellest, et see valdkond saab areneda suuremate siseriiklike tülideta. «See pole tulnud küll päris ilma jõupingutusteta, aga ma usun, et see on üks põhjuseid, miks üldine arusaamine ja toetus on selline nagu ta on.»
Oma osa on ka üle pealinna lendavatel liitlaste lennukitel ja sadamates peatuvatel sõjalaevadel, küberkaitsekeskusel ja Balti Kaitsekolledžil. «Need üksikud elemendid on läbi viimaste aastate foonil olnud ning inimestes kindlustunnet kasvatanud,» möönis minister.
«Arvan, et tark oleks märgata neid trende, mis siin uuringus välja joonistuvad. Olukord, kuhu tänaseks oleme jõudnud, on päris hea ja seda ka rahvusvahelises võrdluses.»