Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Kalle Palling kinnitas, et pöördub oma õiguste kaitseks tõenäoliselt halduskohtusse, kus taotleb Reformierakonna rahastamisskandaali kriminaalasja kohtueelses menetluses tekitatud moraalse kahju eest hüvitist. Postimees avaldab Pallingu palvel täismahus tema pöördumise, mille kohaselt otsustati teda jälitada, filmida ja pealt kuulata varem korduvalt karistatud kelmi ütlustele tuginedes.
«Me koostasime pöördumise, sest jõudsime järeldusele, et põhimõtteliselt ei ole Eestis põhjendamatus kohtueelses menetluses võimalik saada enda õigustele tagantjärele piisavat kaitset. Seda ütleb ka riigikohus meile saadetud vastuses, viidates, et mitmed varasemad haldusasjad on tunnistatud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise tõttu põhiseadusvastaseks.
Nüüd võin avalikult ka seda öelda, kartmata kohtu mõjutamist tema otsuse kaalumise ajal, et minu peale kaebas ja prokuratuuri arvates usaldusväärne tunnistaja oli viiel korral varasemalt kelmuste ja varguste eest kriminaalkorras karistatud kelm. Kelm, kes ei varjanud, et läks prokuratuuri Heili Sepa juurde üks päev pärast kriminaalasja algatamist kaebama, sest talle tundus, et vaatasin kunagi viltu tema peale tema varasema karistatuse eest.
Selle kelmi ütlustele tuginedes otsustati mind füüsiliselt jälitada, filmida, pildistada, minu kirjavahetust lugeda, telefoni pealt kuulata ja tunnistada mind avalikult kahtlustatavaks. Olgugi, et ka enne kahtlustatavaks tunnistamist oli üle kuulatud tunnistajad, kes lükkasid prokuratuuri jaoks usaldusväärse kelmi väited ümber.
See kaebus on küsimus põhimõttest, mitte soovist rahalisele hüvitusele. Me ei tohi pidada põhimõtteliselt vastuvõetavaks sellist Eestit, kus prokuratuur teeb kelmidest usaldusväärsed tunnistajad ning selle alusel jälitab või kuulab pealt ning avalikult märgistab inimesi alusetute kahtluste loopimisega. Ja isegi kui mulle mõistetakse seadusest tulenevalt välja hüvitis, siis annetan selle heategevuseks.
Mul on hea meel, et riigikohus on öelnud, et seadustes polegi kaitset sellise olukorra eest ning tegemist on põhiseaduse vastase olukorraga. Riigikohus on ka öelnud, et võiksime oma kaebusega pöörduda halduskohtusse, ja see on minu kui mittejuristi arvates küll hea soovitus, liikumaks edasi, mida me tõenäoliselt ka teeme. Ma tänan riigikohut selle vastuse, meie juhtumi kaalumise ja kindlusetunde andmise eest,» teatas Palling Postimehele saadetud pöördumises.
Palling sai kahtlustuse Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks mullu mais algatatud kriminaalmenetluses, mille riigiprokuratuur otsustas aasta eest lõpetada, leides, et kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa.
Pallingu esindajad esitasid tänavu juunis riigikohtule kaebuse, kus palusid tunnistada kriminaalasja kohtueelse menetluse tema kahtlustatavaks tunnistamise osas õigusvastaseks ning mõista talle välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis. Riigikohus jättis kaebuse eile läbi vaatamata, kuid märkis, et kui Palling soovib kohtueelses menetluses tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse.