Vene õppekeelega koole ühendava Õpilasesinduste Assamblee ettepanekuid kommenteerides tõdes haridus- ja teadusminister, et riigil ja õpilasesindajatel on Eesti kooli tulevikust sarnane nägemus, ning lubas nende ettepanekuid kindlasti arvestada.
Lukas lubab vene noorte haridusettepanekuid arvestada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noor põlvkond tahab konkurentsivõimelist kooliõpetust. Vähem tähtis on siinsetele vene noortele õppekeel. Kui eestikeelseid koole usaldatakse rohkem just nendes pakutava taseme tõttu, siis ei nähta ka probleemi eestikeelsetesse koolidesse õppima asumises,» ütles Tõnis Lukas.
Ministri hinnangul on just seetõttu venekeelse gümnaasiumiosa 10. klassi õpilaste arv langenud viimase kümne aastaga 49 protsendi võrra 1500 õpilaseni. Gümnaasiume on aga endiselt üle kuuekümne.
«On hea meel, et suur osa noori muulasi toetab gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminekut, tehes selles keerulises protsessis ka oma tasakaalukaid ja siulisi ettepanekuid. Püüame neid ettepanekuid kindlasti arvestada,» lubas Lukas.
Samuti kinnitas haridusminister, et riik pingutab tulevikus veelgi rohkem selle nimel, et viia rohkem eestikeelset õpet gümnaasiumiastme kõrval sisse ka venekeelsesse kutsekooli, põhikooli ja lasteaeda, et eesti haridussüsteem oleks ka tegelikult ühtne.
«Noored taotlevad ka seda, et nende õpetajad suudaksid õpetada kaasaegsel tasemel ning omandaksid täiendkoolituskursustel osalemiseks piisava eesti keele oskuse. See taotlus langeb kokku ka Euroopa Nõukogule hiljuti esitatud rahvusvaheliste raportööride ettepanekuga,» märkis Lukas.