Paet: Hollandi panus Afganistanis on olnud väga vajalik

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi välisminister Maxime Verhagen.
Hollandi välisminister Maxime Verhagen. Foto: AFP / Scanpix

Välisminister Urmas Paet rõhutas Eestisse visiidile tulnud Hollandi kolleegi Maxime Verhageniga kohtudes, et Hollandi panus Afganistani olukorra stabiliseerimisse on olnud väga vajalik.

Paeti sõnul tuleb lähikuudel luua eeldused julgeolekualase vastutuse järk-järgulise üleandmise alustamiseks Afganistani võimudele, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

«Riigi julgeoleku eest vastutamise üleandmine kohalikele võimudele on oluline samm Afganistani riigi ülesehitusel. Afgaanide suurem kaasamine riigi julgeolekuolukorra stabiliseerimisse, näiteks NATO ja teiste rahvusvahelistes julgeoleku tagamise jõudude ning Afganistani julgeolekujõudude koostöö Moshtareki suuroperatsioonil on toonud tänaseks juba häid tulemusi,» lausus välisminister Paet.

Paeti sõnul suurendab Eesti tsiviilpanust Afganistanis.

«Käesoleval aastal on meil plaanis lähetada veel viis tsiviilpolitseinikku Kandaharis asuvasse Afganistani politsei väljaõppekeskusesse. Samuti kahekordistame oma panust Euroopa Liidu politseimissioonis,» ütles Paet. Ka on Eestil plaanis toetada Afganistani reintegratsiooni fondi.

Veel kõneldi Eesti kandidatuurist Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks.

«Eestil on arenenud IT-sektor ning kõik eeldused, et olla loodavale agentuurile heaks asukohamaaks,» lausus välisminister Paet. Tema sõnul on tähtis järgida 2003. aasta Euroopa Ülemkogu otsust, mille kohaselt peavad uued Euroopa Liidu agentuurid paiknema uutes liikmesriikides.

Rääkides majandusolukorrast laiemalt jagasid Eesti ja Hollandi minister arvamust, et kõik eurotsooni liikmesriigid peavad järgima vastutustundlikku majanduspoliitikat, kuna see on oluline euroala tugevuse ja ühtsuse seisukohalt.

«Eesti soovib kõiki nõudeid täites ühineda eurotsooniga järgmise aasta algul. Eurole üleminek suurendab olulisel määral Eesti elanike ja Eestisse investeerijate kindlustunnet,» sõnas Paet.

Välisministri sõnul jätkab Eesti majanduse elavdamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis investeeringute teadusarenduse, innovatsiooni ja
hariduse toetamist.

Välisminister Paet märkis, et Eesti ja Hollandi vaheline koostöö on sujunud hästi teineteise esindamisel viisade väljastamisel. Madalmaad esindavad Eestit Keenias,
Nigeerias ning Jordaanias. Eesti esindab Hollandit viisade väljastamisel Pihkvas.

Veel oli jutuks riikidevaheline kultuurialane koostöö. «Hollandi Groningeni Ülikool on üks kümnest paigast maailmas, kus on võimalik eesti keelt õppida,» sõnas Paet.

Eesti ja Hollandi välisminister arutasid veel Euroopa Liidu ühtse välisteenistuse loomist, Idapartnerluse temaatikat, kliimamuutustega seonduvaid küsimusi ning ELi
suhteid Venemaaga. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles