/nginx/o/2008/04/22/34955t1h0870.jpg)
Justiitsminister märkis täna ajakirjanike liidu kongressi ees esinedes, et ajalehtedest tuleva surve saatel seaduste kirjutamine ei ole aktsepteeritav.
Rein Lang: seadusi ei tehta sellise surve saatel
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
18. märts 2010, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Langi sõnul leiab tänane ajalehtede liidu juhtkond millegipärast, et au ja väärikuse kaitse on märksa ebaolulisem kui sõnavabaduse kaitse. Ehk raha tegemine kellegi teise au ja väärikuse nimel on täiesti lubatav. «Mina ei ole valitud parlamenti ajalehtede liidu esindajana, mina olen valitud rahva poolt, selleks et kaitsta üksikisikute au ja väärikust ja nende huve. Sellepärast lasub ka minu väga selge kohustus esitada valitsuse kaudu parlamendile seaduseelnõusid. Millegipärast mingisugune klikk Eestis leiab, et nemad võivad määrata, mismoodi Eestis seadusi kirjutatakse,» rääkis Lang.
Minister lisas, et heaks näiteks on ka see, et suudetakse kampaaniaga koguda 5000 allkirja ning lüüakse jalaga lahti riigikogu uks, antakse allkirjad üle ja öeldakse, et nüüd peate tegema nii, nagu meie tahame. «Minu meelest see ei käi nii. Selliste surveavalduste saatel seaduste kirjutamine ei ole klassikalises esindusdemokraatias aktsepteeritav,» leidis Lang.
Allikakaitse eelnõu taga on ministri väitel uuring, mida tehti poolteist aastat ja läbi töötati kõik euroliidu seadusandlused. «Väljapakutud lahendused ei ole identsed ühegi teise riigiga, me ei saa kedagi mudeliks võtta, vaid lähtume oma arusaamadest. Otsustab parlament, aga parlamendi mõjutamine ei ole aktsepteeritav.»
Veel rääkis Lang, et tsiviliseeritud riigis käib kohtumenetlus seaduses kirjapandud tähe järgi, mitte lähtuvalt tavadest. «Ei ole olemas tsiviilühiskonda, kus kriminaalmenetluses lähtutakse tavadest või kokkulepetest.»
Need printsiibid, millest lähtuvad politsei ja prokuratuur, peavad ministri kinnitusel olema seaduses üheseltmõistetavalt kirjas. «Täna nad Eestis kirjas ei ole. Allikakaitset reguleerib ainult üks paragrahv ringhäälinguseaduses, mis pealegi lubab kohtul nõuda ajakirjanikult oma allikate avalikustamist,» nentis Lang.