Avakosmos kutsub. Ekstsentrikust Briti ärimagnaat Sir Richard Branson demonstreeris sel nädalal oma järjekordset projekti – lennukit, mille abil saab igaüks, kellel 200 000 dollarit (kaks miljonit krooni) vaba raha, kosmosesse sõita.
Postmodernistlik miljardär sõidutab rikkurid kosmosesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennufirma Virgin Galactic viib teid kolm ja pool tundi kestva reisi ajal umbes 100 kilomeetri kõrgusele Maa pinnast: seal saate neli minutit hõljuda kaaluta olekus ja siis koju naasta. Esimestena on pooleteise aasta pärast startivatele kosmilistele ärilendudele juba registreerinud füüsik Stephen Hawking ja seebiseriaalist «Dallas» kellelegi kindlasti tuttav näitlejatar Victoria Principal.
Hipiettevõtja mainega Branson on viimasel ajal oma tähelepanu (ja varanduse) suunanud kliimasoojenemisvastasele võitlusele. Olles ühe maailma suurima lennufirma Virgin (ingl «neitsi») Airlines omanik, tunneb ta enda sõnul süümepiinu tuhandete tonnide kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise pärast. Nii promob Branson nüüd etanooli – biokütust, mis võiks tema nägemuses tulevikus kõiki lennukeid ja autosid tööle panna.
Mure planeedi saatuse pärast pluss nimemaagia (rääkimata heast ninast rahateenimise peale) on ka põhjus, miks Branson on endale ostnud kaks Briti Neitsisaart. Seni inimasustuseta saartele on ta rajanud eksklusiivsed puhkekuurordid, mis tema vaadetele vastavalt igapidi ökosõbralikud on (jättes kõrvale tõiga, et äkki on just seni inimasustuseta püsinud saared kõige ökosõbralikumad). Energiat annavad tuul ja päike, hooned ehitatakse säästlikest materjalidest ning kõik sõidukid töötavad elektril.
Branson sündis 1950. aasta 18. juulil Londoni lõunaosas advokaadist isa ja lennustjuardessist ema keskklassi peresse, kusjuures nüüd juba 90-aastaste vanematega on ta endiselt väga lähedane. Mõlemad olid esmaspäeval kosmoselennuki esitlusel, kandelennuk sai nime just ema Eve’i järgi.
Koolipõlv ei tundunud rahutu iseloomuga ja düsleksiat põdenud Bransonile eriti meeliköitvana ja nii lõpetas hilisem miljardär kooliskäimise juba 16-aastaselt – keskharidust pole tal siiani.
Kantuna soovist anda Inglismaal välja noortele mõeldud USA muusikaajakirja Rolling Stone sarnast üllitist, asutas ta 1966. aastal üliõpilasajakirja Student, mille rahastamiseks hakkas ta mõne aasta pärast tegelema heliplaatide müümisega.
Uljaspea Bransoni maailmakuulus Virgini äriimpeerium saigi niisiis alguse 1969. aastal, kui rahutu noormees vaid 19 aastat vana oli. Neitsilik nimi pärinevat ühe alluva suust: too mainis, et ärimaailmas on kõik ettevõtte töötajad neitsid.
Branson teenis elatist oma valge Ford Transitiga Albioni lõunarannikul ringi vurades ja kaubikust allahinnatud plaate müües. Autodega on Bransonil üldse omapärane suhe. Sõidueksami läbis ta enda sõnul alles kuuendal või seitsmendal korral. Siiski ei jätnud loata olek teda jalameheks – järjepanu sõitis ta toonklaasidega autos, et politsei peatumismärguande korral loaomanikust kõrvalistujaga kohad vahetada ja mitte vahele jääda.
Varsti avas Branson juba plaadipoe Londoni kuulsaimal ostlemistänaval Oxford Streetil. Paraku müüs ta poes ekspordiks mõeldud plaate ega tasunud nende pealt käibemaksu. Vahele jäädes pidi ta veetma öö trellide taga ning riigile üle 50 000 naela trahvi maksma.
Heliplaatide müügile lisandus peatselt nende väljaandmine. 1973. aastal avaldas just Virgin Records Mike Oldfieldi esikalbumi, progeroki ühe kuulsama teose «Tubular Bells». Plaadi edu – maailmas on seda nüüdseks müüdud umbes 15 miljonit eksemplari – pani aluse hilisematele kordaminekutele.
Nii oli Virgin ainus julge plaadifirma, mis soostus 1977. aastal välja andma Sex Pistolsi kauamängiva «Never Mind the Bollocks». Paraku järgnesid sellele 1980ndate algul tehtud saatuslikud eksimused hea maitse vastu – maailmas päästeti valla melomaani õudusunenäod Culture Club ja Simple Minds.
Branson müüs tema varandusele aluse pannud Virgin Recordsi 1992. aastal uskumatuna tunduva ühe miljardi dollari eest maha, et nii päästa konkurendi British Airwaysiga pahuksisse sattunud lennufirma Virgin Atlantic. Osavalt ettevõtteid üles ehitades ja seejärel vinge kasumiga maha müües on 58-aastane Branson kogunud umbes nelja miljardi naela (ligi 80 miljardit krooni) suuruse varanduse. Virgini nime kannavad nüüd peale heliplaatide ja lennukite ka rongid, mobiiltelefonid ja hotellid. Tööd antakse 25 000 inimesele rohkem kui 30 riigis.
Koolis rüblikuna tuntud Bransonisse suhtuvad kunagised õpetajad nüüd hästi. Stowe’i erakool Londoni lähedal, milles Branson murdeeas haridust nõutas, tegi hiljuti ettepaneku mehe auks panna kooli uuele tüdrukute internaadile nimeks Virgin. Branson pidas kahemõttelisena tundunud ettepanekut naljaks, ehkki koolijuhtidel oli väidetavalt tõsi taga. Mullu valminud internaathoone sai nimeks hoopis Queen’s, kuna selle avas kuninganna Elizabeth II isiklikult.
5 fakti
• Üritas 1985. aastal saada läbi aegade kõige kiiremini Atlandi ookeani laevaga ületanud meheks, kuid sadakond kilomeetrit enne finišit läks laev ümber ja uppus. Järgmisel aastal õnnestus Bransonil maailmarekord enda nimele võita – ookeani ületas ta kolme päeva ja kaheksa tunniga.
• Pidas vajalikuks ületada Atlandi ookean ka kuumaõhupallis (1987. aastal). Kordas saavutust ka 1991. aastal, sõites üle Vaikse ookeani.
• Mänginud paljudes teleseriaalides ja filmides, enamjaolt iseennast. Hollywoodis 2004. aastal vändatud Jules Verne’i «80 päevaga ümber maailma» ekraniseeringus mängib üllatuslikult kuumaõhupallijuhti.
• Löödi 1999. aastal rüütliks teenete eest ettevõtluse edendamisel.
• Kuulub majandusajakirja Forbes andmetel oma ligi 8 miljardi dollari suuruse varanduse poolest maailma 236 kõige rikkama inimese hulka.