Keskkonnaamet hüvitas eelmisel aastal enamiku huntide, karude ja ilveste tekitatud kahjust, suurem osa rahast kulus huntide tegemiste korvamiseks.
Hundid tegid kurja rohkem kui poole miljoni krooni eest
30. märts 2010, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huntide tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 000 krooni ulatuses, ilveste murtud kariloomi kompenseeriti viiele inimesele ligi 45 000 krooni eest ning karude kahjustatud mesitarusid kompenseeriti 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 000 krooni ulatuses, teatas keskkonnaamet.
Eelmisel aastal laekus keskkonnaametile kokku 1,2 miljoni krooni ulatuses suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi. Rahuldamata jäid kolm avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud kehtivatele seadustele.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omanikupoolsele vastutusele ja kasutatud ennetusabinõudele.
Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kiskjakahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelevalvet.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused.
Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse pea täies ulatuses, kusjuures abi taotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa 1000 kuni 2000 krooni aastas.