Paljud riigikogu liikmed kritiseerivad Eesti Posti ja kiirlaenupakkujate vahelist koostööd, mille sisuna pakub Eesti Post oma harukontorites kiirlaenufirmadele isikutuvastamisteenust.
Riigikogulased ründavad Eesti Posti äritegevust
/nginx/o/2018/11/14/11572847t1hf3cd.jpg)
8. august 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Posti esindajate sõnul pakub riigifirma lihtsalt oma hinnakirjas olevat teenust ja seda legaalsetele firmadele.
Keskerakondlasest riigikogu liige Evelyn Sepp edastas eile nii pressile kui majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile viis küsimust eelkõige kiirlaenupakkujate ning nende ja Eesti Posti vahelist koostöö kohta.
«Mida võtate ette, et kutsuda ettevõtte nõukogu ja juhatus korrale ning lõpetada koostöö kiirlaenufirmadega põhjusel, et sellisele ärile kaasa aitamine on ebaeetiline, ehkki seaduslik?» küsis Sepp.
Eesti Posti nõukogu liikme Meelis Atoneni sõnul pole sellised rünnakud adekvaatsed. «Eesti Post pakub kiirlaenufirmadele isikutuvastamisteenust, nagu Eesti Post veab ka kurjategijate kirju,» tõi Atonen näite sellest, et alati ei ole võimalik oma kliente valida. «Ma olen kindel, et kirju ja jõulukaarte on saatnud ka paadunud mõrtsukad.»
Eesti Posti juhatuse liige Tiina Liitmäe ütles, et ettevõte ei saa keelduda teenuse osutamisest kliendile ilma objektiivse aluseta. Kliendiks saada sooviva firma majandustegevuse tausta uuritakse alati.
«Kui puudub objektiivne põhjus, miks ettevõtet meie kliendina mitte aktsepteerida, ei ole meil õigust talle ära öelda,» lausus Liitmäe.
See, et klientideks on kiirlaenufirmad, on tema sõnul paratamatu, sest Eesti Post ei saa endale võtta seadusandliku võimu voli ning keelduda teenuse osutamisest.
Eesti Posti kommunikatsioonijuhi Kaido Padar rõhutas, et praegune koostöö puudutab vaid isikuandmete tuvastamist.
Ka Liitmäe kinnitab, et vaatamata Eesti Posti kasumlikkusele orienteeritusele ei plaani ettevõte minna kaasa projektidega, mis võiksid kahjustada riigifirma mainet.
Sepa sõnul saab Eesti Post korporatiivkliente teenindades kliente valida. «Seega kui Eesti Post leiab, et oma teenuse müümine korporatiivklientidele, nagu seda on näiteks kiirlaenufirmad, ei ole kooskõlas riigiettevõtte äripõhimõtetega, siis ta seda neile ka ei müü,» sõnas Sepp.
Sepa avaldusega liitusid ka reformierakondlastest riigikogulased Igor Gräzin ning Taavi Rõivas, kelle hinnangul saaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts anda Eesti Posti üldkoosolekul poliitilise suunise, et teenus on riigile kuuluva ettevõtte tegevuspõhimõtetega vastuolus.
Atonen sõnas, et kui avalikkus suhtub kiirlaenupakkujatesse vaenulikult, peaks nende tegevuse piiramiseks algatama eelnõu riigikogu, kuid ta ise liberaalina selliste võtete toimimisse ei usu.