Riigikogu sotsiaalkomisjon leidis tänasel istungil, et kiired lahendused ja vajadusel üleminekuaja leebemad nõuded olid Tallinna lasteaiatülis vajalikud, ent järeleandmisi laste tervise arvelt siiski teha ei tohi.
Sotsiaalkomisjon laste tervise arvelt mööndusi ei luba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pantvangikriisi olukord Tallinna lasteaedades vajas meie kiiret reageerimist,» kommenteeris riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, miks komisjon nii lühikese etteteatamisajaga kokku kutsus laiendatud istungi koos teemassepuutuvate spetsialistidega.
Pärast tunniajast arutelu jõuti ettepanekuteni, mida sõnastati ligi kümme ja jagus nii riigikogu kultuurikomisjonile, valitsusele, terviseametile kui Tallinna linnavalitsusele.
Muuhulgas nõustuti praeguse patiseisu lahendamiseks terviseameti väljakäidud ettepanekuga, et ajutiselt peatatakse kontrollid vanadesse lasteaedadesse. Samuti on kavas leevendada varem ehitatud lasteaedadele esitatavaid nõudeid, kuid komisjoni hinnangul ei tohi seejuures teha mööndusi laste tervise arvelt.
Sotsiaalkomisjoni hinnangul tuleks terviseametil koostada lasteaedadele metoodiline juhend, mis annaks ette esmalt täitmist vajavad nõuded ja viitaks, mis võivad rahanappusel veidi oodata.
Lapsed ka eralasteaedadesse
Kaugemale vaatav ettepanek puudutas eralasteaedu ja -lastehoidusid. «Laste arv on meil alati kõikuv, seetõttu pole mõistlik ehitada 50 uut lasteaeda, kui laste arv võib jälle väheneda,» rääkis komisjoni liige Liisa Pakosta. Ta pakkus välja, et kohalikel omavalitsustel oleks mõistlikum teha koostööd eralasteaedadega, et lapsevanemate jaoks oleks lapse panek sinna sama kallis kui munitsipaallasteaias käimine. See võimaldaks ka linnadel paindlikumalt täita seadusega pandud kohustust võimaldada kõigile lastele lasteaiakoht.
Istungil osalenud tervisespetsialistid märkisid, et ruuminõuetest olulisem oleks tähelepanu osutada psühholoogilistele teguritele ehk sellele, kui palju on rühmas täiskasvanud pedagooge iga lapse kohta.
Tallinna lastehaigla psühhiaater Piret Visnapuu märkis, et 3-5-aastane laps vajab normaalseks kasvamiseks tihedat kontakti täiskasvanuga, alles algklassides suudab teist last õppetöös toetada omaealine. Ta nentis, et praegu on lasteaedades palju pedagoogide arvu vähendatud logopeedide, muusika- ja liikumisõpetajate arvelt.
Sama mõtet toetas Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse, tuues näiteks Soome, kus lama ajal loobuti lasteaiarühmade maksimumpiiridest ja asendati need pedagoogide ja laste nõutava suhtarvuga. Üht koolitatud pedagoogi peetakse seal mõistlikuks nelja sõimelapse ja seitsme lasteaialapse kohta.
Terviseameti juht Tiiu Aro selgitas, miks ameti kontrollid saavad osutada vaid ruuminõuete mittevastavusele - õpetajate arv lasteaedades ei kuulu nende kompetentsi, sest pole tervisekaitsenõuetega määratav.