TNS Emori valimisjärgne uuring näitas, et 34 protsenti valimas käinud inimestest langetas oma otsuse kolm nädalat enne valimisi ning 13 protsenti hääletanuist tegi seda alles valimispäeval.
Emor: kolmandik valimas käinutest langetas otsuse mõni nädal enne valimisi
7. november 2013, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas omas 55 protsenti valimas käinud inimestest pikemaajalist ühe kandidaadi eelistust, mida kampaaniad ilmselt ei suutnud mõjutada.
44 protsenti lasi kampaaniatel end mõjutada
«Kõhklevamad valijad, kokkuvõetuna 44 protsenti uuringus osalenuist, olid avatud ja lasid oma otsuseid mõjutada kasvõi osaliselt erakondade või valimisliitude kampaaniatel ja meediakajastusel,» tõdes TNS Emori uuringekspert Aivar Voog.
Seevastu 55 protsenti valimas käinuist omas kindlat üksikkandidaati, valimisliitu või erakonda, mida alati toetatakse. Kindla kandidaadi eelistajad on enamuses üle 50-aastased (56 protsenti) ja keskmisest enam on nende hulgas mitte-eestlasi (37 protsenti).
Voog lisas, et kindla eelistusega valijate hulgas on Keskerakond tugevaks liidriks (41 protsenti). Järgnevad Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL. «Kõhklevama hoiakuga inimeste hulgas saatis suurimat edu IRLi valimiskampaania, mis suutis mõjutada enda kasuks otsust tegema üle 20 protsendi mitme kandidaadi vahel kaalujaid,» märkis ta.
«Siiski oli valimispäeval otsuse tegijate hulgas IRLi edu väiksem kui eelneval perioodil. Reformierakonna viimase nädala jooksul tehtud kampaaniamuudatused suutsid erakonna positsiooni mõnevõrra parandada, võrreldes seisuga kuu enne valimisi,» rääkis uuringuekspert.
Sotsid jäid väiksema reklaamimahu tõttu varju
Septembris ja oktoobris kõige enam TV-reklaamidele panustanud Reformierakond, Keskerakond ja IRL suutsid Voogi sõnul täiesti varju jätta sotsiaaldemokraadid, keda eelistanute osakaal viimase nädala otsustajate hulgas oli eriti väike. Sotsiaaldemokraatide väiksem reklaamisekundite panus võrreldes teiste suuremate erakondadega võis olla üheks põhjuseks, miks nende suhteliselt kõrge reiting Tallinnas enne valimiskampaaniaid ei kajastunud valimistulemustes.
Emori reklaamipanuste uuringu andmeil näitas Keskerakond oma reklaame enam-vähem võrdväärselt nii eesti- kui ka venekeelsetes kanalites. Keskerakonna reklaamide osakaal venekeelsetes telekanalites oli 46 protsenti valimisreklaamide ajast ning koos Tallinna linnavalitsuse reklaamidega ligikaudu 75 protsenti. Reformierakond panustas telereklaami eestikeelsetes telekanalites oluliselt enam kui teised erakonnad.
«Suurimad erinevused valijate valikutes ilmnesid nende rahvuse ja vanuse lõikes,» selgitas Aivar Voog. «Kohalike valimiste võitja – Keskerakonna – hääled tulid põhiliselt mitte-eestlastelt ja üle 50-aastastelt valijatelt. Eestlastest hääletas Keskerakonna poolt vaid 11 protsenti. Nooremate, alla 35-aastaste valijate hulgas oli populaarseim valik erakondadest aga IRL.»
TNS Emor tegi omal algatusel valimisjärgse uuringu vahetult pärast kohalikke valimisi, 23.–30. oktoobril. Uuringu käigus intervjueeriti vastajate kodudes 528 täiskasvanut.