Mootorrataste seas on liiklusohutus viimastel aastatel oluliselt paranenud, ehkki mootorratturite arv liikluses üha kasvab.
Õnnetuste arv on mootorrataste arvu kasvule vastupidiselt kahanemas
5. mai 2010, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks lisandus 2009. aastaga Eesti teedele ligi 1000 mootorratast. Õnnetuste arv, milles mootorratturid aga vigastada said, kahanes sama ajaga ligi viiendiku võrra.
Arvestades, et Eesti teedel juhtus 2009. aastal kokku ligi 1500 inimkannatanuga liiklusõnnetust, millest 83 juhtus mootorratturite osalusel, võib õnnetuste ja sõidukite suhtarvus märgata samas teatavat erinevust.
Kui mootorrattad välja jätta, sattus inimkannatanuga avariisse 2009. aastal umbes iga 500. arvele võetud sõiduk. Mootorratturitest sattus avariisse umbes iga 250. juht.
Eesti Mootorrattaklubide Ühenduse presidendi Aare Kõutsi sõnul ei kõnele see statistika päris tõtt avariide suhtes ühel lihtsalt põhjusel: tegemist on inimkannatanutega õnnetustega.
Kõutsi sõnul on tõenäosus, et ühe õnnetuse puhul autojuht vigastada saab, palju väiksem kui mootorratturi puhul.
«Autojuht on tänapäeval nii hästi kaitstud, et teinekord piirdub avarii plekimõlkimisega. Mootorratta puhul aga lõpeb enamasti õnnetus traumaga,» selgitas Kõuts.