Kiisler soovitab haridustoetuse arvutamiseks koefitsienti

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Aldo Luud / Õhtuleht

Regionaalminister Siim Kiisler saatis haridusminister Jaak Aaviksoole kirja, milles soovitab jätkata koolide rahastamisel praeguse mudeliga, rakendades koefitsiendisüsteemi, mis peaks ergutama omavalitsusi koolivõrku ümber korraldama, säilitades rohkem madalamaid astmeid.

«Teeme ettepaneku jätkata tavaõppe 1. kuni 3. kooliastme rahastamise osas rahastamismudeliga, kus igale omavalitsusele tuletatakse talle eriomane rahastamiskoefitsient (vajadusel kooliastmete lõikes, sest tegelikud kulud kooliastmete lõikes on erinevad) lähtudes näiteks 2013. aasta kuludest. Vastavad koefitsiendid on võimalik fikseerida sobivaks perioodiks ja perioodi lõpus või eelnevalt kokkulepitud eriolukordade puhul üle vaadata,» pakub Kiisler välja Aaviksoole saadetud kommentaaris põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muutmise eelnõule.

Kiisler pakub välja haridustoetuse arvutamiseks välja sellise valemi: omavalitsuse toetus = õpilaste arv x omavalitsuse koefitsient x üleriigiline pearaha.

«Selline muutus tagab, et omavalitsused ei kaota koolivõrgu korrastamise tulemusena raha ja on senisest enam motiveeritud koolivõrku korrastama. Samuti sõltub omavalitsuste rahastamise muutus edaspidi vaid õpilaste arvu ja üldise haridustoetuse mahu muutumisest,» leiab Kiisler.  

Tema hinnangul ei vajaks selle süsteemi rakendamine isegi PGSi muutmist, sest ei muuda oluliselt praegust korda. «Samuti on muutus võimalik rakendada alates 1. jaanuarist 2014. aastal, sest see ei too omavalitsustel kaasa uusi kohustusi võrreldes olemasoleva olukorraga.»

Regionaalminister pole ka vastu, kui lähtudes ebaotstarbekast koolivõrgust mõne omavalitsuse koefitsienti võrreldes 2013. aastaga vähendataks. «Seda tehes tuleb aga arvestada ka sellega, et omavalitsustel on võimalik muutusi koolivõrgus teha alles alates 2014. aasta sügisest.»

Kiisler selgitab oma ettepanekut põhjendades, et praegune korraldus, kus kooli rahastamisel lähtutakse ainult pearahast vaid suurte omavalitsuste puhul ning väiksemate puhul on arvesse võetud ka selle omapärasid, praktikas suuri vaidlusi ega kohtuasju tekitanud. Samas pelgab minister, et see võib muutuda, kui Aaviksoo kavandatava seaduseelnõuga süsteemi kõvasti muudetakse, ent ei anta selgeid jooni selle tõlgendamiseks ja rakendamiseks.

Aaviksoo eelnõu ebamäärane

«Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu seletuskirjas puudub hinnang, kui palju on selliseid omavalitsusi, kes vastavalt eelnõu seletuskirjale peavad üleval ebamõistlikku koolivõrku ning mis on need kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kohalik koolivõrk ebamõistlikuks,» osutab Kiisler.

Kiisler viitab küsitavustele uue korra kehtestamisel. Kui PGSi muutmise eelnõu näeb ette, et toetuse maksmisel lähtutakse ka regionaalsetest eripäradest ning pakutakse välja omavalitsuste paigutamist nn koefitsiendigruppidesse, mis lähtuvad omavalitsuse õpilaste arvust, siis Kiisleri hinnangul pole see piisav. «Juhime tähelepanu sellele, et laste arv omavalitsuses ei iseloomusta omavalitsuse regionaalset eripära. Seda iseloomustab eelkõige omavalitsuse territooriumil paiknev asulate ja koolide võrk ja nendevahelised kaugused ja ühendused. Samuti ei ole analüüsid näidanud väiksema õpilaste arvu ja suurema territooriumiga omavalitsustes õpilaste arvu ja tegeliku kuluvajaduse seost.»

Kiisleri hinnangul pole hea ka see, et lahti on kirjutamata termin «regionaalne eripära» ning pole kirjas, kui palju selliseid eripäraseid koole või omavalitsusi on.

Kiisleri arvates ei sobi selle arvutamiseks välja pakutud parameetrina omavalitsuse rahvastikutihedus, sest väikeste omavalitsuste kulud ei kasva mitte lineaarselt õpilaste arvu kasvuga, vaid hüppeliselt seoses klassikomplekti avamisega.

«Eelnõust, rakendusaktist ega seletuskirjast ei selgu, kuidas plaanitakse kohelda omavalitsusi, kes on õpilaste arvult küll samaväärsed, kuid territooriumilt erinevad. Nt. Paide linn, mis on kompaktse asustusega ning Türi vald, kus elanikud ei paikne kompaktselt. Sarnane olukord on veel nt Saue linna ja Saue valla käsitlemisel ning selliseid näiteid on kindlasti veel. Kuidas tagatakse sellistes tingimustes kohalike omavalitsuste ning seeläbi ka õpilaste võrdne kohtlemine antud eelnõust, tema seletuskirjast ega rakendusaktist ei selgu,» kirjutab Kiisler.

Aaviksoo saatis oktoobris ministeeriumidele kooskõlastuseks PGSi muutmise eelnõu, millega muudetakse peamiselt koolide rahastamist puudutavaid sätteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles