Palade Loodushariduskeskuses saab uurida Hiiumaad

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soerast leiab kivimimaja ekspositsiooniruumi koos väliõppeklassiga.
Soerast leiab kivimimaja ekspositsiooniruumi koos väliõppeklassiga. Foto: Tiit Leito

2007. aasta mais loodud Palade Loodushariduskeskuse peamiseks eesmärgiks on Hiiumaa maastikuõppe korraldamine ja biosfäärikaitseala põhimõtete tutvustamine. Et seda senisest veelgi paremini teha, võttis Pühalepa vallavalitsus ette loodushariduskeskuse laiendamise, mis sai võimalikuks tänu Euroopa Regionaalarengu Fondi toele. 

Projekti raames rajati Kivimimaja ekspositsioonihoone Hiiumaa geoloogia ja maastike tutvustamiseks koos sama hoonega ühe katuse all oleva väliõppeklassiga Soeras ning laboriklassiga Palade Loodushariduskeskuses. Hangiti laboriklassi õppevahendid ja sisseseade, õppeklassi mööbel ning seminaride ja koolituste IT-alane presentatsioonitehnika.

Loodushariduskeskuse projektijuht ja Pühalepa abivallavanem Eve Kustala räägib, et keskus moodustab terviku koos Soera Talumuuseumiga, kus loodusõppele lisandub kultuuriline ja ajalooline taust, mis on tähtis osa biosfäärikaitsealade ideoloogiast.

Evelin Kurmiste Keskkonnainvesteeringute Keskusest toob välja, et Palade Loodushariduskeskus koos laiendusena rajatud Kivimimajaga on Eestis üks väheseid omasuguseid. «Siin saab eksponeerida erinevaid kivimeid ja nende kasutamist ning soovijatele tutvustada. Rajatud keskus on igas mõttes ainulaadne, sealhulgas püüab tähelepanu sama majaga ühe katuse all olev väliõppeklass, mis muudab eksponeerimiskeskuse eriti atraktiivseks».

Kustala sõnul on keskkonnahariduslikku tegevusse kaasatud kõik vanuserühmad, kuid eelkõige on see suunatud lastele ja koolinoortele. «Huvi matkade, laagrite, õppekäikude, näituste, loodusõhtute ja teiste looduskeskuse tegevuste vastu on viimasel ajal oluliselt kasvanud,» ütleb Kustala rõõmsalt. Korraldatakse näitusi, linnulauluhommikuid, loodusõhtuid. Palade Loodushariduskeskus on praktikabaasiks ka Hiiumaa Ametikooli õpilastele ja õpetajatele. Looduskeskuse kaudu liigub Hiiumaa loodus- ja keskkonnaürituste info loodusainete õpetajate, õpilaste ja kõigi huvilisteni.

Projektijuhi sõnul pakub keskus eelkõige Hiiumaaga seotud teavet ja koolitusi, mida teistes Eestis paiknevates keskustes ei pakuta. «Palade Loodushariduskeskuse väljapanekud, õppeprogrammid ja koolitus on üldjuhul üksnes Hiiumaaga seotud,» ütleb ta. Kustala sõnul on näiteks Kivimimaja õppehoone otseselt seotud Hiiumaa geoloogiaga, Hiiumaal esinevate kivimite õppega ja nende kasutamise tutvustamisega ehituses ja majapidamises. Häid võimalusi õppe- ja teadustööks pakub projekti raames valminud laboriklass. «Selle aasta alguses alustas laboriklassi baasil tööd laste teadusklubi, kus väikesed hiidlased saavad esimese elamuse erinevate katsete läbiviimisest ja ise avastamisest,» tutvustab Kustala keskuse tegevusi. Teadusklubiga on liitunud juba üle 40 huvilise vanuses 6–10 eluaastat. «Lisaks töödele õppe- ja laboriklassis korraldab looduskeskus Hiiu maakonna õpilastele keskkonnalaagreid, traditsiooniks on saanud igakevadine keskkonnateemaliste uurimistööde konverents,» jätkab Kustala.

Rääkides loodushariduskeskuse erinevatest hoonetest ei saa mööda vaadata silmapaistvast rookatusega palkmajatüüpi kivimite ekspositsioonihoonest, millega sama katuse all asub ka väliõppeklass. «Ruumi kõige mõjusamateks osadeks on kaks õppeotstarbelist kiviseina, millest üks koosneb tardkivimitest, teine settekivimitest koos sellesse paigutatud kivististega,» räägib Kustala. «Hoones olevatele ekspositsioonipindadele lähitulevikus valmiv ekspositsioon tutvustab külastajale Hiiumaa maastikke, geoloogiat, Kärdla meteoriiti, kõiki tähtsamaid saarel esinevaid kivimeid ja ka nende kasutamist majapidamises.» Ruumi kujundus ja ekspositsioon on kavandatud nii, et need moodustaksid ühtse kunstilise terviku. Kivimimaja rajamise ja selle kujunduse ideeautoriks on Tiit Leito.

Eve Kustala sõnul on tuulte eest klaasseinte abil kaitstud väliõppeklass osutunud väga õnnestunud ja hästi kasutatavaks väliõppe korraldamise paigaks. Selles toimuvaid tegevusi toetab ka vahetus läheduses valminud infostendidega varustatud katusealusega metsanduslik õppeklass koos vastava õpperajaga. Tema sõnul on katusealust koos ekspositsiooniruumiga rakendatud teistegi kultuuriürituste läbiviimisel.

Projekti kogumaksumuseks kujunes 199 544 eurot. Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) saadud toetuse osa on 179 590 eurot, ülejäänud kaeti Pühalepa valla eelarvest. «Ilma toetuseta poleks Pühalepa vald omavahenditest sellist projekti ellu viia saanud – arvatavasti oleks näiteks kivimikeskuse ekspositsioonihoone jäänud ehitamata,» tõdeb Kustala.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles