Riigikontroll: riigi teenuste kättesaadavus maal on halvasti korraldatud

Foto: Mihkel Maripuu

Riigikontroll leiab äsjase auditi põhjal, et riigi teenuste kättesaadavusele maakondades ei pöörata piisavat tähelepanu ja riigiasutuste võrgu kujundamiseks puudub tervikuna läbimõeldud kava.

Auditis vaadeldi, kas need riigiasutuste teenused, mille taotlemiseks on inimesel vajalik riigiasutusse kohale minna, on maakondades kättesaadavad, kas riigiasutustes ümberkorraldusi tehes arvestatakse teenuste kasutajate vajadusi ning kas ümberkorralduste kulud ja seatud eesmärgid on proportsioonis, teatas riigikontroll.

Ainult neljas maakonnas viieteistkümnest olid nelja riigiasutuse klienditeenindused potentsiaalsetele klientidele kättesaadavad. Kõige rohkem on probleeme teenuste kättesaadavusega Lääne-Virumaal ja Läänemaal, järgnevad Hiiu- ja Põlvamaa.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti ja sotsiaalkindlustusameti kohalike pensioniametite ligipääsetavuse analüüsist võib näiteks järeldada, et isegi need teenused, mida osutatakse kõigis maakonnakeskustes, on halvasti kättesaadavad ligikaudu 30 000 inimesele kogu Eestis.

Kättesaadavaks luges riigikontroll teenuse siis, kui 95 protsenti maakonna inimestest jõuab ühissõidukit kasutades poolteise tunniga asulasse, kus paikneb teenust osutav asutus, ja ühissõiduki peatus ei asu tema elukohast linnulennul kaugemal kui kolm kilomeetrit.

Tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on probleemid riigi teenuste kättesaadavuse tagamisel tõsisemad, kui üksnes arvud seda näitavad. Riigiasutuste võrgu kujundamise üldisi põhimõtteid ei ole kokku lepitud, üleriigilise teenindusvõrgu arengut juhib ministeeriumite killustatud ning ametkonnakeskene arusaam asutuste paiknemisest ja järjest enam tehakse inimeste jaoks olulisi teenuste kättesaadavust puudutavaid otsuseid vaid rahakoti paksusest lähtuvalt. «See ei ole õige, kui inimeste võrdse kohtlemise põhimõtet järgime vaid eelarvevõimaluste piires,» ütles Olgo.

Riigikontrolli huvitas ka see, kas riigiasutuste ümberkorraldamise eesmärgiks on ka teenuste kättesaadavust parandada. Selleks analüüsisid audiitorid detailsemalt tööturuteenuste üleandmist töötukassale, keskkonnaameti, põllumajandusameti ja politsei- ja piirivalveameti moodustamist.

Nimetatud neljal juhtumil ei olnud teenuste kättesaadavuse parandamine ümberkorralduse peamiseks eesmärgiks. Ainult tööturuteenuste osutamiseks on seadusandja kehtestanud, et neid tuleb osutada igas maakonnas. Uute ametite moodustamise levinumaks põhjuseks oli asutuste juhtimise ja sisemise töökorralduse küsimuste lahendamine.

Olulised ümberkorraldused, mille tulemusel loodi uus või lõpetati olemasolev valitsusasutus, ei olnud alati kavandatud head valitsemistava järgides. Riigikontrolli arvates vajab ümberkorralduste planeerimine enam tähelepanu.

Riigikontrolli auditis tehtud soovitused on suunatud sellele, et valitsus ja ministrid teeksid hädavajalikud sammud, mis kindlustaksid oluliste riigi teenuste kättesaadavuse vähemalt maakonnakeskustes ning parandaksid sisuliselt riigiasutuste ümberkorraldamise protsessi, et ümberkorraldused lähtuksid inimeste vajadustest, oleksid igati läbimõeldud ning ümberkorraldustega kaasnevad kulud oleksid tasakaalus oodatava kasuga.