Tudeng: kanepit müüvad täiesti tavalised, pigem jõukad noored

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanep
Kanep Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Reaktsioonina alaealiste narkoärikate probleemi käsitlenud «Pealtnägija» saatele oma blogis sel teemal sõna võtnud tudengineiu rääkis Postimehele, et mõnuainete edasimüügiga tegelesid juba kuus aastat tagasi täiesti tavalised koolinoored.

Tallinna Ülikoolis riigiteadusi õppiv Katri-Helena Kaasik (22) kirjutab oma blogis, et juba ajal, mil tema Tartus keskkoolis käis, olid narkootikumid kõigile kättesaadavad ja imestab, et alaealiste narkoärikate olemasolu peetakse uueks nähtuseks.

«Kõik oli täpselt samamoodi – kui keegi tahtis, piisas telefonikõnest. Selles pole mitte mingisugust muutust olnud, et see oleks nüüd järsku tekkinud. Kõik on täpselt sama nagu enne. Kui sa ise just ei ole (diileri – toim.) sõber, siis sa tead kedagi, kes on sõber,» rääkis Kaasik.

«Kui vanasti olid mingisugused bemaritega nahktagides vennad, kes müüsid noortele, siis kui mina käisin koolis, müüsid täiesti tavalised noored. Nad ei olnud kuskilt raskest perekonnast, vaesed ja õpiraskustes, vaid pigem võiks öelda, et mida jõukam sa oled, seda rohkem sellega tegeled,» kirjeldas ta.

Kaasik ütles, et enim hämmastas teda see, et nii «Pealtnägija» saatele kui tema samateemalisele blogipostitusele vastati kommentaaridega, et kanep on ohutu, lausa ravimtaim ja tuleks legaliseerida. «Kõige teravam on kanepi legaliseerimise teema ja kõige kurvem on see, et nii noored seda pooldavad. Väga paljud, kes vehivad rusikatega, et miks kanepit ei legaliseerita, on 16- ja 17-aastased, see on kurb,» arvas ta.

Kaasikut hämmastab, et «Pealtnägija» saates käsitleti noorte narkoärikate probleemi viimasel ajal süvenenud nähtusena, sest tema sõnul on see nii juba ammu. «Ma mõtlen just seda, et miks noored, just koolipingist tulnud politseinikud ei võta kinni inimesi oma endistest klassidest, kes tegelesid narkootikumidega. Sõber ei taha sõpra kinni panna ja politsei ei taha tegeleda väikeste tegijatega. Nad ei viitsi, sest nagunii karistused on nii kerged, mis mõttega selle peale aega raisata,» oletas Kaasik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles