Täna statistikaameti avaldatud laste heaolu teemalisest artiklikogumikust selgub, et 2011. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 17 protsenti ja absoluutses vaesuses 9,5 protsenti lapsi.
Kümnendik lastest elab absoluutses vaesuses
14. jaanuar 2014, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmed pärinevad 2011. aasta rahvaloendusest ja näitavad, et kõige suuremas vaesusriskis on teismelised (vaesuses elab 22 protsenti 11-17 aastastest), kuna nende puhul on suurem tõenäosus, et peres on nooremaid õdesid-vendi, samuti on selleks vanuseks suurenenud üksikvanemaga peredes kasvavate laste osatähtsus.
Absoluutse vaesuse piir on elatusmiinimum ning see väljendab tervist ja toimetulekut ohustavat rahalist puudust. Sellistes tingimustes kasvavaid lapsi oli 2011. aastal 23 000 ehk 9,5 protsenti alla 18-aastastest, teismelistest ehk 11-17 aastastest elas absoluutses vaesuses 12 protsenti.
Vaesusriskis elas 2011. aastal 7,7 protsenti lastest. Laste absoluutse vaesuse määr tõusis alates 2007. aastast järk-järgult kuni 2010. aastani (6 protsendilt 11 protsendini) ning hakkas 2011. aastal langema, alanedes nagu suhtelise vaesuse määrgi kaks protsendipunkti. Siiski oli laste absoluutse vaesuse määr 2011. aastal kõrgem kui 2007. aastal.
Eesti sotsiaaluuringu viimaste andmete järgi elab suhtelises vaesuses 17 protsenti ja absoluutses vaesuses 9,5 protsenti Eesti lastest. Võrdluseks: Soome laste suhtelise vaesuse määr oli 2011. aastal 11,8 protsenti ja ELi keskmine näitaja 20,5 protsenti ehk Soome lastega võrreldes elavad meie lapsed suhteliselt kehvemini, ELi keskmiste näitajatega võrreldes aga veidi paremini.