:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2014/01/21/2765176t1h5e81.jpg)
Venemaa eesmärk Balti riikidesse venekeelsete koolide loomisel on hoida vene keelt olulise suhtlusekeelena neis riikides, kus keel oma rolli on kaotamas, ent kuidas suur idanaaber seda täpselt teha kavatseb, on suur küsimärk, leidis riigikogu liige Mart Nutt.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi Balti riikidesse venekeelsete koolide võrgustiku loomise ideed kommenteerides ütles Nutt, et asjal on kaks poolt – miks on Venemaa venekeelse hariduse laiendamisest huvitatud ja kas see on võimalik.
Riigikogu liikme sõnul teeb idanaabrile muret, et vene keele roll on maailmas vähenenud, eelkõige seetõttu, et keelt õpitakse endistes Nõukogude Liidu riikides vähem kui varem ning samuti on ka venelaste endi arv vähenenud. «Venemaa soovib vene keelt hoida regionaalse suhtlemiskeelena endise NSV Liidu territooriumil ja samas ka seda laiendada,» märkis Nutt.
Tema sõnul on aga suur küsimärk, kuidas Venemaa seda teha plaanib. «Igas riigis on oma haridusseadused ja õppekavad ja ma ei kujuta hästi ette, et Venemaa saaks teise riigi territooriumil hakata koolielu korraldama,» sõnas Nutt. Ta ütles, et Venemaa saab seda teha vaid juhul, kui on riikidevaheline leping haridusalase koostöö suhtes, kuid lisas, et Balti riigid sellistest lepingutest ilmselt huvitatud pole.
Igas riigis on oma haridusseadused ja õppekavad ja ma ei kujuta hästi ette, et Venemaa saaks teise riigi territooriumil hakata koolielu korraldama.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi teatas täna, et riik alustab lähitulevikus venekeelsete koolide rajamist naabermaadesse, kus elab venelasi.
«Venemaa on ka avaldanud soovi, et vene keelest võiks saada Euroopa Liidu ametlik keel. See pole võimalik muul moel, kui mõni ELi liikmesriik teeks vene keele riigikeeleks. See on üks Venemaa ambitsioon,» rääkis Nutt. Ta lisas, et teine ambitsioon on see, et Venemaa üritab rajada Euraasia Liitu, mille ametlikuks suhtluskeeleks saaks just vene keel.
Nuti sõnul ei ole aga vene keele arvestamine Euroopa Liidu ametlike keelte hulka väga reaalne, ehkki vene keele muutmine ametlikuks riigikeeleks on mõnel korral tulnud kõne alla, kõige enam Lätis. «Vaevalt, et EL oma reegleid selles suhtes muudaks. Kui juhtuks pretsedent, et üheks ametlikuks keeleks saaks vene keel, siis nende keelte kõnelejad, mille rääkijaid on rohkem, nagu näiteks araabia või hindi keel, sis täiesti õigustatult soovitakse ka nendele keeltele saada ametlikku staatust,» selgitas Nutt.