Veebiteenuse Spotify endine Norra ja Hollandi piirkonnaülem Tobias Edstörm tunnistab, et temagi arvutis leidub piraatvara. Spotify on veebiteenus, mis toimib kui tavalise raadio ja inimese isikliku fonoteegi ristsugutis.
Kui ei müüda, peab võtma
25. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spotify kasutaja võib oma arvutis või nutitelefonis sirvida muusikapalasid žanri, esitaja või loo nime kaupa ja neist endale mängimiseks esitusloendeid koostada. Teenus on tasuta, kulud kaetakse reklaamimüügist.
Spotify loodi 2008. aastal Rootsis idufirmana ja tegutseb mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud Soomes. Ehkki Rootsi pankadel pole eestlaste raha vastu midagi, pole rootslased leidnud võimalust Spotify tasuta teenust Eestis pakkuda.
Edström, kes viis Eestis läbi koolitusi ja loenguid idufirmade konverentsil StarSmart, ütleb, et Balti riigid on Spotify laienemisplaanides, kuid ei oska kindlat lubadust anda, millal eestlased selle (nagu ka paljude teiste samasuguste sisuteenuste) hüvedest osa saavad.
«Turukujunduses arvestatakse mitmeid faktoreid. Üks asi on interneti levik sihturul: kui paljudel potentsiaalsetel klientidel on teenusele juurdepääs. Teiseks on oluline autoriõiguste omajate, st muusikatööstuse suhtumine – kas nad on huvitatud sellel turul tegutsemisest,» seletab Edström. Seni on tema ainuke soovitus eestlastele: kuna te tasuta ei saa, liituge Spotify Premium-kontoga. Maksate kümme eurot kuus ja saate teenust kasutada ükskõik kus.
Edströmi sõnade järgi suhtuvad inimesed muusikasse nagu köögikraani: sealt tulgu alati vett ja tasu olgu märkamatu. Selle idee järgi rajas rootslane Daniel Ek 2008. aastal Spotify. Kui on võimalik huvitav toode legaalselt kätte saada, pole piraatluseks mingit põhjust.
Ek peaks seda asja tundma: ta on muu hulgas olnud maailma kõige populaarsema torrentikliendi µTorrent juhatuses. Torrentivõrkudes liigub väga palju autoriõigustega kaitstud materjali. Edströmi sõnul on Spotify mõjul neil turgudel, kus teenus on tasuta saadaval, muusikapiraatlus vähenenud.
Ameerika Ühendriikides on populaarsed teenused Netflix, Hulu jt, mis annavad kümmekonna dollari suuruse kuutasu eest võimaluse vaadata arvutis, teleris või mobiilseadmetel filme ja sarju lõpmatuseni, pakutavate nimetuste loetelu ulatub tuhandetesse.
Näiteks Netflixi teenuste kasutajad tekitavad USAs ligi veerandi kogu võrguliiklusest, Euroopas haaravad sama ribamahu just torrentivõrgud. Euroopas pole need USAs pakutavad teenused legaalselt kättesaadavad, ehkki leidub mooduseid, kuidas teenuseosutaja ära petta, et neile siis raha maksta ja asukohast olenemata teenust tarbida.
«Jah, ma olen sisu alla laadinud küll ja minu arvutis on illegaalselt tõmmatud filme. Mul lihtsalt ei ole filmide hankimiseks legaalset võimalust. Ma ei tõmba muusikat, sest selle jaoks on legaalne alternatiiv – Spotify. Siiani pole keegi suutnud Spotify mudelit [Euroopas] filmiärisse tuua. Kui see päev koidab, siis ma loobun filmipiraatlusest,» lubab Edstöm.
Mis on Spotify?
• 2008. aastal pani Daniel Ek Rootsis aluse idufirmale Spotify, mis voogedastab muusikat interneti kaudu arvutitesse ja nutitelefonidesse.
• Teenus on tasuta saadaval (koos reklaamidega) tosinas Euroopa riigis ja USAs, aga mitte Eestis. Teenuse kasutaja võib muusikat valida žanri-, esitaja- või albuminimekirju sirvides.
• Spotifyd on võimalik kasutada Windowsi, Apple’i ja Linuxi operatsioonisüsteeme kasutavates arvutites, peamistest mobiilsetest platvormidest on toetatud Android, Apple, Windows Phone ja Blackberry.
• Vaata lähemalt
http://www.spotify.com.