Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu ees, et Ida-Virumaal on statistilised näitajad paranenud kiiremini kui Eestis tervikuna ja kui trend jätkub, on maakonnal loota head tulevikku.
Ansip: trendi jätkudes on Ida-Virumaal loota head tulevikku
12. veebruar 2014, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles riigikogu infotunnis, et sel aastal lõppevast Ida-Virumaa tegevuskavast on olnud maakonnale kasu. Tema sõnul on näiteks SKT kasv elaniku kohta olnud Ida-Virumaal Eesti üks kiiremaid. «See on täiesti loomulik, et seal, kus on probleeme olnud, seal ka kriisist väljumine on suurema efektiga olnud, aga siiski Ida-Virumaal SKT kasv elaniku kohta, võrreldes 2005. aastaga, on Järva ja Jõgeva maakonna järel kolmandal kohal Eestis. SKT elaniku kohta on Ida-Virumaal neljandal kohal Eestis,» rääkis ta.
Ansip märkis, et Eesti keskmisega võrreldes oli SKT elaniku kohta 2005. aastal Ida-Virumaal 60,7 protsenti ja 2012. aastal 71,7 protsenti. «Selle näitaja järgi Ida-Virumaa tõusis 2005. aastaga võrreldes kaheksandalt kohalt Eesti maakondade hulgas neljandale kohale. Minu meelest ka päris hea trend. Kui see nii jätkub, siis Ida-Virumaal on loota head tulevikku,» ütles ta.
Samas tuleb maakonnale pöörata Ansipi hinnangul ka edaspidi suuremat tähelepanu, sest Ida-Virumaa on siiski mõne parameetri järgi erilises staatuses. Ta märkis, et kui keskmiselt elab Eestis linnades 68 protsenti elanikest, siis Ida-Virumaal koguni 89 protsenti. «See omaaegne tööstuse mittesidumine klastritesse teiste Eesti tööstustega on Ida-Virumaale jälgi jätnud, nendest ei ole võimalik väga kiiresti üle saada,» lausus ta.
Praeguseks on Ida-Virumaa ja maakonna tööstus muutunud tema sõnul Eesti tööstuse orgaaniliseks osaks ning ka riik on teinud nii energeetikasse, põlevkivi kaevandamisse, kui tööstusparkide arendamisse suuri investeeringuid. «Ida-Virumaa tööstus on viimastel aastatel päris hästi arenenud, aga see ei tähenda seda, et Ida-Virumaale ei peaks ka pärast seda, kui selle praeguse Ida-Virumaa tegevuskava kehtivusperiood lõpeb, rohkem tähelepanu pöörama,» ütles Ansip.
Nii leidis ta, et kui 2010. aastal vastu võetud Ida-Virumaa tegevuskava tänavu lõpeb, peab valitsus koostama tegevuskava ka järgmiseks perioodiks. Seni pole valitsus Ansipi sõnul uue kava koostamist alustanud.