Värske Eurostudenti uuring näitab, et erialad, kus tudengid õppimisele vähim aega panustavad, on sotsiaalteadused, ärindus ja haldus.
Vähim panustavad õppimisse sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse tudengid
12. veebruar 2014, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo ütles, et näib, nagu oleks nende erialade üliõpilastel kõige rohkem aega tegeleda muude küsimustega kui õppimine, millest võib järeldada, et nõulikkus on neil väiksem. Tema sõnul ootab riik pärast kõrgharidusreformi, et kõrgkoolid oleksid tudengite suhtes nõudlikumad.
Põllo tõi välja, et näiteks arstiks ja õeks õppivad noored panustavad nädalas õpingutele kolmandiku võrra rohkem aega.
2013. aasta kevadsemestril läbi viidud üle-Euroopalisest uuringust selgus ka, et Eesti tudengid pühendavad varasemast vähem aega tööle, kuid samas ei õpita seetõttu rohkem.
Kui 2010. aastal õppisid tudengid keskmiselt 30 tundi nädalas, siis 2013. aasta kevadsemestril oli selleks näitajaks 31 tundi. Samas peaks täiskoormusel tudeng pühendama õppimisele vähemalt 36 tundi nädalas. Rakenduskõrgharidusõppes kulub nii iseseisvale kui ka auditoorsele õppetööle praegu nädalas 34 tundi, bakalaureuseõppes keskmiselt 30 ja magistriõppes 28 tundi.
Uuringu käigus küsitleti kõigi Eesti kõrgkoolide üliõpilasi, et saada ülevaade nende erialavalikust, elutingimustest, ajakasutusest, töötamisest, sissetulekutest, kulutustest ja rahvusvahelisest mobiilsusest.