Peamiselt venekeelseid Eesti noori ühendav organisatsioon arvab, et riik peaks rohkem pingutama, et parandada muukeelsetes koolides pakutava riigikeele õppe taset.
Venekeelsed noored: riik peaks keeleõpet parandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorteühing Avatud Vabariik teeb ettepaneku kehtestada kakskeelsed õppekavad muukeelsetele põhikoolidele, kindlasti kutsuda nendesse koolidesse õpetama eesti keele kandjatest õpetajaid, pakkudes neile palgalisa ning viia edukalt lõpuni gümnaasiumihariduse reform.
Avatud Vabariik toetab Amnesty Internationali seisukohta Eesti venekeelse elanikkonna ebavõrdsusest Eesti tööturul ning nõustub, et Eestis on vaja keskenduda riigikeele õppe laiendamisele ning selle kvaliteedi tõstmisele.
Noorte hinnangul on see osa Eesti elanikkonnast, kes ei oska piisaval määral riigikeelt, tööturul vähem konkurentsivõimelised, muuhulgas raskendab see töö leidmist avalikus sektoris.
«Avaliku sektori töötajate suhtes kehtestatud keelenõuded on õiglased. Mitte üheski riigis, kaasa arvatud Venemaal, ei võeta tööle arsti, politseiniku või pedagoogi, kes ei valda riigikeelt,» ütles noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev.
«Selleks, et venekeelsed elanikud saaksid töötada nendes ametites võrdselt eestlastega, tuleb tõsta riigikeele õpetamise kvaliteeti nii koolides kui edaspidi kogu haridussüsteemis,» leidis ta.
«Põhiharidus on Eestis tagatud emakeeles, kuid keegi ei taga vene õppekeelega koolide abiturientide riigikeele head taset, mis võimaldaks neil konkureerida haridus- ja tööturul oma eakaaslastega eesti koolidest võrdselt,» lausus Metlev.
«Me kutsume riiki üles hakata intensiivsemalt tegelema selle tekkinud vastuoluga ja tagada riigikeele õppe muukeelsetes koolides kõrgemal tasemel kui praegu,» lisas Sergei Metlev.