Sotši olümpiamängude külastamine ei olnud kindlasti viga ning on arusaamatu, miks eristada erinevaid olümpiamängue osiseid, sest on ju ka avatseremoonia kogu olümpiaprogrammi lahutamatu osa, leidis peaminister Andrus Ansip täna riigikogus.
Ansip: Sotši olümpia külastamine ei olnud kindlasti viga
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
17. veebruar 2014, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See Sotši olümpiamängude külastamine viga kindlasti ei olnud, viga oleks olnud olümpiamängude mittekülastamine. Kõik ümberkaudsed riigid olid olümpiamängudel esindatud kõrgel tasemel,» ütles Ansip riigikogu istungil.
Ta lisas, et esindatud olid näiteks Soome president ja peaminister, Rootsi kuningapaar, Läti president ning Leedu peaminister. «Julgen väita, et mitte mingisugust boikotti muidugi ei olnud, ja minu meelest poliitika ja olümpiamängude taoline segamini ajamine ei oleks mitte kuidagi aktsepteeritav,» rääkis peaminister.
Ansipi sõnul ei ole mõistetav, kuidas saab olümpiamängude erinevaid osiseid teistest lahutada. «Kuidas on võimalik öelda, et ma 15 kilomeetri klassikatehnikas sõitu ei boikoteeri, aga näe, teatesõitu bokoteerin, või et suusahüpped normaalmäelt on täiesti aktsepteeritavad, aga suurelt hüppemäelt tuleks neid boikoteerida või midagi taolist? Olümpiamängude avatseremoonia on olümpiamängude lahutamatu osa,» ütles ta.
Peaministri sõnul on poliitikast märksa tähtsam see, et riigi juhid oleks oma inimeste keskel nii heas kui halvas. «Nii nagu Euroopa demokraatlike riikide enamiku valitsusjuhid, nii ka mina leidsin, et sportlastega tuleb koos olla, ka siis, kui ootused heaks esituseks on kaduvväikesed või medalilootust praktiliselt üldse ei ole.»
Ajakirjanik Anvar Samost lõi veebruari algul veebikeskkonnas petitsioon.ee üleskutse, mille eesmärgiks oli aidata peaminister Andrus Ansipil teha õige otsuse ning jätta minemata Sotši olümpiamängudele. Viie päeva jooksul andis üleskutsele oma allkirja 973 inimest, sealhulgas ka mitu avaliku elu tegelast.