Ligi poolteist aastat kestnud tuliste, ent sisukate vaidluste järel on valitsusliit ja vastasrind jõudnud harvaesinevale üksmeelele ning lubavad hääletada järgmisel nädalal riigikogus viimasele lugemisele mineva seaduseelnõu poolt.
Haridusreform liigub tavatus üksmeeles elluviimise poole
1. juuni 2010, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pooleteise aastaga on asjaosaliste seas PGSiks kutsutav eelnõu muutunud päris palju. Näiteks pidi ministeerium loobuma põhikooli ja gümnaasiumi kohustusliku lahutamise kavast.
Teisalt näitas jaanuaris jõudu ka toonane vähemusvalitsus, kui võttis õppekavad vastu määrusega, riigikogust mööda minnes. Ministeerium leidis nimelt, et õppekavadega ei kannata enam oodata. Samuti on reform paisunud liiga suureks, et inimesed suudaksid seda hoomata.
Pikk vaidlus eelnõu üle väsitas ka opositsiooni. Igaüks on noppinud selles mängus punktivõite ning mitmete kompromissidega on asunud reformi toetama ka opositsioon. Nii leiavad sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased, et see eelnõu on vähemalt osaliselt ka nende lapsuke.
Eelnõusse on lisatud sadu ettepanekuid õpilastelt, õpetajatelt, koolijuhtidelt ja teistelt huvirühmadelt, kes tunnevad samuti, et on oma osa andnud.
Riigikogu kultuurikomisjoni keskerakondlasest aseesimehe Mailis Repsi sõnul on mõned vaidluskohad eelnõusse veel jäänud, kuid see ei takista seadust veel enne riigikogu suvepuhkusele minekut vastu võtta.
Reps ütles, et peamiselt on veel lahtine küsimus, kas eelnõuga linna- ja vallavalitsustele pandavad lisakohustused on kohalike omavalitsuste ülesanded või peaks seda rahastama riik. Tema sõnul toob Keskerakond need probleemid homsel arutelul kindlasti välja, kuid ei hakka nende pärast eelnõu maha hääletama.
Kui riigikogu otsustab homsel teisel lugemisel PGSi eelnõu heaks kiita, läheb see nädal hiljem juba lõpphääletusele.
Kultuurikomisjoni aseesimees ennustas, et sellega pole siiski põhikoole ja gümnaasiume puudutav seadusemuudatus lõppenud, sest tõenäoliselt vajab seadus lähiajal täpsustusi, näiteks eespool nimetatud kohalike omavalitsuste küsimuses. Samuti pakkus ta, et kui haridusseadus läheb uuendamisele, toob see kaasa muudatusi ka PGSi.
Seadus hakkab jõustuma sammhaaval – viimased suuremad muudatused peaks ellu viidama 2013/2014. õppeaastal.