/nginx/o/2013/09/05/2104015t1h9b60.jpg)
Haridusinimesed ei nõustu haridus- ja teadusministeeriumi plaaniga suunata järjest rohkem erivajadustega lapsi lähiaastatel kodulähedastesse tavakoolidesse, sest enamasti puuduvad seal selleks vajalikud tingimused ja oskused.
Haridusinimeste memorandum: erivajadustega laste tavakooli panekuks pole ressursse
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
28. veebruar 2014, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii leidsid neljapäeval mitusada Kadrina keskkooli üle-eestilisele hariduskonverentsile kogunenud koolijuhti, õpetajat, tugispetsialisti ja lapsevanemat.
Arutelu ajendas asjaolu, et ministeeriumi nägemuses hakatakse tavakooli panema ka mõõduka ja keskmise intellektipuudega õpilasi, kelle õpetamine toimub lihtsustatud õppekava alusel.
Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul on tavakoolides enamasti olemas kogemused õpiraskuste või käitumishäiretega õpilaste õpetamisel ja sageli on nende jaoks moodustatud väikeklasse või eraldi õpperühmi, kuid see kõik puudutab normintellektiga ehk tavalise riikliku õppekava alusel õppijaid.
Lihtsustatud õpe eeldab hoopis teistsuguseid pedagoogilisi meetodeid, erinevaid õppematerjale ja tunnistruktuuri. Neid kahte asja ühte patta pannes võime teha karuteene mõlemale sihtgrupile.
«Ministeeriumi ettekujutus, et koos nendega saaks õpetada ka lihtsustatud õppekava lapsi – et ühed erivajadused kõik –, tekitab sügavat muret. Lihtsustatud õpe eeldab hoopis teistsuguseid pedagoogilisi meetodeid, erinevaid õppematerjale ja tunnistruktuuri. Neid kahte asja ühte patta pannes võime teha karuteene mõlemale sihtgrupile. Õppetulemused võivad hakata langema, mis maksab hiljem kätte kehvema elukvaliteedi näol,» põhjendas Vaikmaa.
Erivajadusega laste kaks kategooriat
Haridus- ja teadusministeeriumis valmis eelmise aasta lõpus kontseptsioon, mis jagab hariduslike erivajadustega õpilased kahte kategooriasse: HEV-1 ehk kergemate ning HEV-2 ehk raskemate erivajadustega lasteks.
Neist esimesed peaksid aastaks 2020 jõudma täies mahus tavakooli. HEV-1 hulka on arvatud ka lihtsustatud õppekava alusel õppivad intellektipuudega koolilapsed.
Samas ei ole ministeerium haridustöötajate hinnangul teinud midagi selleks, et arendada väikelaste ja koolieelikute varajase märkamise süsteemi, pidades seda sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste teemaks. Samas ka kaks viimast selle teemaga ei tegele. Nii jõuabki koolidesse järjest enam lapsi, kes pole saanud õigel ajal abi ja kelle erivajadused on süvenenud ning kinnistunud.
Nüüd aga soovib ministeerium raha kokkuhoidmiseks tõmmata koomale ka erikoole ja suunata erivajadustega lapsed kohalike omavalitsuste tavakoolidesse, keelates samal ajal koolipidajatel kasutada riigilt saadavat õpetajate palgaraha tugispetsialistide, abiõpetajate või eripedagoogide palkamiseks.
«Kaasava hariduse elluviimisel tormatakse aga mõtlematult otse kuristiku suunas, kus sellise korralduse juures kaotavad kõik osapooled, sealhulgas tavalised õpilased ja õpetajad,» ütles konverentsi modereerinud ajakirjanik, Postimehe mullune arvamusliider ja Puutepunkti telesaate produtsent Tiina Kangro.
«Ka meie eeskujuks olevad heaoluriigid arendavad puuetega laste integreerimist tavakooli samm-sammult, välistades võimaluse, et erivajadusega laps satub kooli, kus tema õpetamiseks pole sobivat keskkonda ega ka erialateadmisi.»
Konverentsi lõppdokumendina vormistati memorandum, kus juhitakse tähelepanu probleemidele Eesti hariduspoliitikas ja vastavates seadustes, mis vajavad senisest targemaid ja vastutustundlikke lahendusi.
Konverentsi korraldustoimkond esitab memorandumi riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjonile, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, sotsiaalminister Taavi Rõivasele, riigikontrolör Alar Karisele, õiguskantsler Indrek Tederile ja president Toomas Hendrik Ilvesele.