Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Venemaa Krimmi territooriumi faktiliselt okupeerinud ja nüüd on oluline, et rahvusvaheline üldsus selle väga selgelt ja täpselt kvalifitseeriks.
Reinsalu: invasioon, mis läks üle okupatsiooniks
2. märts 2014, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinsalu ütles Postimehele, et faktiline okupatsioon Krimmi territooriumi üle on praeguseks lõpule viidud ning Ukraina on sisuliselt kaotanud Krimmi üle kontrolli. «See on rahvusvahelise õiguse rikkumine väga mitmetest tahkudest ning selle eest kannab vastutust Venemaa Föderatsioon,» lausus ta.
Tema sõnul peab rahvusvaheline üldsus juhtunu selgelt ja täpselt kvalifitseerima. «Juhtunu on invasioon, mis läks üle okupatsiooniks. Teame seda, et Vene riigiduumas on arutatud ka seaduseelnõu, mis puudutab teiste riikide territooriumide võimalikku ühendamist Vene Föderatsiooniga,» lausus ta ning ütles, et järgmine samm oleks rahvusvahelise õiguse kohaselt seega anneksioon.
Reinsalu märkis, et Krimmi kõrval on praeguses olukorras suur oht tekkinud ka teiste Ukraina idaterritooriumi osadele. «Reaalne ja jäik rahvusvahelise kogukonna reageerimine on hetkel ainus tee selleks, et Venemaa Föderatsioon kaaluks invasioonieelse olukorra taastamist, ja selleks, et vältida muude Ukraina alade suhtes invasiooni rakendamist,» ütles ta.
See, et Ukraina ei kasutanud relvajõudu oma territoriaalse terviklikkuse kaitseks, ei tohi olla vabandus, et agressori tegevust ei kvalifitseerita rahvusvahelise õiguse loogikast johtuvalt.
Lisaks rahvusvahelise kogukonna ühemõttelisele hinnangule tuleb tema sõnul kohaldada personaalseid sanktsioone nende inimeste suhtes, kes on agressiooniaktis süüdi. Samuti seavad Venemaa sammud tema sõnul küsimärgi alla riigi täieõigusliku liikmesuse rahvusvahelistes organisatsioonides.
«See, et Ukraina ei kasutanud relvajõudu oma territoriaalse terviklikkuse kaitseks, ei tohi olla vabandus, et agressori tegevust ei kvalifitseerita rahvusvahelise õiguse loogikast johtuvalt,» ütles Reinsalu, kelle sõnul peab rahvusvaheline kogukond osutama Ukrainale ka igakülgset abi.
Reinsalu sõnul arutab Põhja-Atlandi nõukogu jooksvalt nii Ukraina olukorda kui reaalset julgeolekumõju NATO liikmesriikidele. «Tõsiasi on see, et ka meie piiride taga on Vene Föderatsioon hüppeliselt intensiivistanud oma tegevust ja sõjalist kohalolekut,» lausus ta.
Küsimusele Eesti kaitseväe võimalike meetmete kohta vastas Reinsalu, et rakendatavad meetmed on proportsionaalsed võimaliku julgeolekusituatsiooni muutumisega. «Rohkem ma lähemalt kommenteerida ei tahaks,» ütles ta.
Siiski lisas minister, et ka praegu toimuvad rutiinsest kaitseväe õppuste graafikust lähtuvalt erinevad kaitseväe õppused.