Kui peaminister Andrus Ansip tagasi astuks, jääks Reinsalu hinnangul Eesti Ukraina kriisi ajal valitsuseta, millel oleks voli põhimõttelise kaaluga otsuseid langetada.
Urmas Reinsalu: Ansip võiks tagasiastumisega oodata
4. märts 2014, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Urmas Reinsalu soovitab peaminister Andrus Ansipil tagasi astuda ja sellega kaasneva valitsuskriisiga viivitada kuni Ukraina sündmuste «kõige tõsisema eskalatsiooni» möödumiseni. Ta põhjendab seda sellega, et seaduse järgi peab ametist lahkuv valitsus hoiduma põhimõtteliste või riigieelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. See võib Eestile olulisel hetkel saatuslikuks saada. Kuigi Reinsalu ei arva, et Eestit sõjaline rünnak ähvardab, on siiski õige, «et see kriis on muutnud julgeoleku situatsiooni kogu Euroopas, sealhulgas loomulikult ka Venemaaga piirnevate riikide jaoks,» tõdes Reinsalu. Ansip andis eile Reformierakonna üldkogul mõista, et ei kavatse tagasiastumisega viivitada, sest tema hinnangul on praegu valitsuse vahetuseks õige aeg.
Ka riigikogu väliskomisjoni juht, riigikaitse nõukogu liige Marko Mihkelson ütles eile Postimehele, et peaminister Andrus Ansip peaks Ukraina sündmuste valguses tagasiastumispalvest loobuma.
Ansip on öelnud, et kavatseb lahkumisavalduse homme esitada.
Täispikk intervjuu:
Marko Mihkelson ütles, et Ansip peaks tagasiastumispalvega ootama, kuni Ukrainas olukord stabiliseerub. Kas nõustute?
Ma mõistan väliskomisjoni juhi loogikat. Loomulikult on see peaministri isiklik otsus avaldus teha, aga kui peaminister teeks seda pärast kriisi kõige tõsisema eskalatsiooni möödumist, siis avalikkus seda kindlasti mõistaks. Kaitseministri ametist vaadatuna on Marko Mihkelsoni avalduses selge sõnum olemas.
Et ta võiks oodata tagasiastumispalvega?
Selles on oma loogika, et oodata jah.
Mida Ansip saaks ära teha? Mis muutuks, kui ta ka ootaks?
Põhiseadusest tulenevalt lükkus valitsuskriis veidike edasi. Kõige kesksemad on praegu julgeoleku küsimused: Ukrainas toimuva ja selle siirded kogu Euroopa julgeolekule. Sellest vaatenurgast tulebki neid asju vaadata. Iseenesest valitsus on Eestil nii ühel kui teisel juhul – kas ametist tagasiastuv või mitte. Aga tõsisasi on, et ametist tagasiastumine ja sellega seotud protseduurid on kindlasti asjaolu, millel on oma mõju valitsuse toimumisele.
Missugune mõju?
Valitsus lähtuvalt vabariigi valitsuseseadusest on piiratud põhimõtteliste otsuste langetamisel valitsuse seadusest tulenevalt. Seetõttu, kui peaminister kaaluks seda otsust mingiks ajaks edasi lükata, siis ma mõistaksin seda loomulikult.
Palun täpsustage, mida te mõtlete «piiratud otsuse» all?
Valitsuse seadus sätestab selle, et ametist lahkuv valitsus hoidub põhimõttelise kaaluga otsuste langetamisest. Kasvõi juba see piirang on peal ametist lahkuval valitsusel.
Kas on olemas mingi reaalne oht Eestile Ukraina kriisi taustal?
Eesti koos liitlastega ja oma iseseisvuse kaitsevõimega on suuteline oma julgeolekut tagama. Ja kindlasti oleks vale väita, et Eestit ähvardab mingi sõjaline rünnak. Kuid õige on see, et see kriis on muutnud julgeolekusituatsiooni kogu Euroopas, sealhulgas loomulikult ka Venemaaga piirnevate riikide ja Eesti jaoks. Tõsiasi on see, et meie naaberriik, ühtlasi ka tuumariik, on okupeerinud osa teise riigi territooriumist ja see loomulikult muudab kogu julgeolekusituatsiooni.