/nginx/o/2014/01/21/2764210t1h16db.jpg)
Keskkonnainspektsioon avastas eelmisel aastal üle 2500 õigusrikkumise. Üle poole olid neist seotud kalastamisega.
Suurimad keskkonnarikkujad olid kalamehed
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
11. märts 2014, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KUKU PODCAST: Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov võtab eelmise tööaasta kokku:
Nende seas, kes hobikorras kalastavad, oli seaduserikkujaid rohkem kui kutseliste kalastajate seas, kuid probleemid olid samad: võrgud on märgistamata, püütakse kudeajal või kala püüdmiseks puudub luba. Harrastuspüügiõigus maksab vaid üks euro ööpäeva eest. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul rikuvad peale eestlaste seadusi ka näiteks siia talvel kalastama tulevad lätlased.
Keskkonnainspektsiooni andmetel avastati üle 250 rikkumise ka jäätmevaldkonnas. Näiteks metalli kokkuostukohtades ning autoremonditöökodades. «Metallivarguste paremaks avastamiseks viime varsti parlamenti seadusemuudatuse, mis lubaks ka Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikel metalli kokkuostukohtades teha kontrollmüüke,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. «Metallivargused tekitavad ettevõtetele suurt kahju ning võivad põhjustada ka õnnetusi. Seetõttu tuleb efektiivsemalt kontrollida metallijäätmete kokkuostjaid, sest just võimalus varastatud metalli lihtsalt müüa suurendab metallivaraste tegutsemisindu.»
Keskkonnainspektsioon alustas üle 250 menetluse, mis puudutasid ebaseaduslikke ehitisi ning looduses puhkamise ja liikumisega seotud õigusrikkumisi, nagu sõitmine rannas või kaitsealal, vales kohas telkimine ja lõkke tegemine.
Kõige enam leiti seaduserikkujaid Harjumaal (399 menetlust), seejärel Ida-Virumaal (195 menetlust) ja Pärnumaal (160 menetlust). Keskkonnakahju kogusumma oli mullu 187 193 eurot. Ebaseadusliku kalapüügi kahju oli kokku 117 349 eurot.
Lisaks väärteomenetlustele alustas Keskkonnainspektsioon 2013. aastal 28 kriminaalmenetlust. Neist 12 olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga, kaheksa kaevandamisega, kolm ebaseaduslike raietega, kaks kaitstava loodusobjekti kaitsega, kaks kemikaalinõuete rikkumisega ja üks keskkonna saastamisega.