Riigikogu õiguskomisjonil on täna külas Briti parlamendi inimkaubanduse vastase saadikurühma esindaja Anthony Steen, kes otsib tuge üle-euroopalise paralamendisaadikute võrgustiku loomiseks.
Endine Briti parlamendisaadik otsib siit tuge inimkaubandusega võitluseks
10. juuni 2010, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti sõnul osalesid ennelõunasel kohtumisel Steeniga lisaks komisjoni esindajatele ka inimesed siseministeeriumist ja justiitsministeeriumist ning politsei- ja piirivalveametist.
«Mulle tundub, et tema huvi on siiras ja tõsine selle teemaga üle-euroopaliselt tegelda ja tema üks eesmärk on luua parlamendiliikmete vaheline võrgustik, kes tegeleksid inimkaubanduse vastase võitlusega,» ütles Laanet.
Külalise kõige olulisem väide on Laaneti sõnul see, et Steeni juhitava Human Trafficking Foundationi eesmärk ei ole muuta seaduseid, vaid hoiakuid. «Ehk tähtsustada probleemi olemasolu ja sellega kaasnevaid kahjusid ühiskonnale. Rääkimata kahjudest, mida saavad inimhinged nii füüsiliste kui vaimsete kahjustuste läbi,» selgitas Laanet.
Näiteid tõi Steen Londonist ja Suurbritanniast, kus inimkaubanduses kannatanud isikuid on ligi 10 000 ja nende rehabiliteerimine ühiskonda nõuab väga suurt hulka maksumaksjate raha. Teema üks pool on juhtumite avastamine ja süüdlaste karistamine ning teine pool puudutab kannatanute rehabiliteerimist. Suurbritannias on kannatanutest kaks kolmandikku pärit kolmandatest riikidest- näiteks Moldaaviast, Ukrainast, Venemaalt, Aafrika riikidest. «Neid kannatanuid ei saa riiki tagasi saata, sest seal satuvad nad samasse ringi tagasi. Inglismaal aga võtab ühiskonda sisse sulandumine neli kuni kuus aastat aega. Rääkimata füüsiliste vigade taastumisest ja vaimse poole uuesti üles töötamisest,» rääkis Laanet.
Ta tunnistas, et teema on väga tõsine ning ka Eesti ühiskond on sellele tähelepanu pööranud. «Kui aktiivselt- see on teine küsimus. Juba 2005. aastal nimetasid siseministeerium ja justiitsministeerium ühiseks prioriteediks justnimelt võitluse inimeste smugeldamisega. See on meil prioriteedina olnud mitmeid aastaid, kuid küsimus on selles, et kas sinna suudetakse nii rahalist kui spetsialistide ressurssi taha panna.»
Laaneti sõnul nenditi kohtumisel, et tulemused ei saabu üleöö ja selle nimel on vaja palju tööd teha. Alustuseks tuleb muuta ametnike hoiakuid, et taibata kui oluline see teema on.