Ukraina välisminister: me ei küsi NATO-lt relvi

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brussels 2014-04-01
BRUSSELS, BELGIUM - APRIL 1 : Ukrainian Foreign Affairs minister Andrii Deshchytsia speaks in a press conference on the first day of the Foreign Affairs ministers' meeting at the NATO headquarters in Brussels, Belgium on April 1, 2014. Dursun Aydemir / Anadolu Agency
Photo: Dursun Aydemir / AA / TT / kod 10611
***FRANCE OUT***
***BETALBILD***
Brussels 2014-04-01 BRUSSELS, BELGIUM - APRIL 1 : Ukrainian Foreign Affairs minister Andrii Deshchytsia speaks in a press conference on the first day of the Foreign Affairs ministers' meeting at the NATO headquarters in Brussels, Belgium on April 1, 2014. Dursun Aydemir / Anadolu Agency Photo: Dursun Aydemir / AA / TT / kod 10611 ***FRANCE OUT*** ***BETALBILD*** Foto: / AA / TT/ANADOLU AJANSI

Ukraina välisministri kohusetäitja Andri Deštsõtsa kinnitas eile Brüsselis NATO peakorteris antud pressikonverentsil, et Ukraina ei taotle endiselt NATO-lt liikmestaatust ega soovi alliansilt ka relvi saada.

«Ei. Ukrainal on piisavalt relvi,» ütles välisminister vastates ajakirjaniku küsimusele, kas Ukraina soovitab abi ka relvastuse täiendamist tähendab. Deštšõtsa sõnul esitas Ukraina NATO-le nimekirja sõjatehnikast, mida riik vajab enda kaitsmiseks ning rahvuskaardi ja piirivalve varustamiseks.

Ta kinnitas ka, et NATO liikmestaatuse taotlemine praegu Ukraina välispoliitiliste huvide hulka ei kuulu. «Me ei taha NATO liikmestaatust. Me arutame intensiivistatud dialoogi NATOga partnerluse raamides,» rääkis minister.

«Praegu ei ole seaduslikku alust NATO liikmestaatuse taotlemiseks. See on parlamendi otsustada,» kinnitas ta. Ministri sõnul võib see muutuda juhul, kui parlament vaatab üle Ukraina välispoliitika suunad ning otsustab, et NATO liikmestaatus on vajalik.

Samuti kinnitas ta, et Ukraina valitsus näeb jätkuvalt riiki ühe tervikuna. «Me peame Krimmi poolsaart Ukraina seaduslikuks osaks ja kaalume õiguslikke meetmeid Venemaa tegevuse vastu. Me usume, et rahvusvahelise kogukonna toel suudame Krimmi Ukrainaga taas liita.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles