Eile hommikul kell kümme istusid põhikoolilõpetajad üle Eesti koolipinkidesse, et alustada tänavuse matemaatika riigieksamiga. Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste esmamuljed olid eksami sooritamise järel positiivsed.
Kardetud matemaatikaeksam tõi õpilastele kergenduse
/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
12. juuni 2010, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja eksamiga ühele poole saanud Katri Elias avaldas lootust, et eksam läks edukalt. «Enamik ülesandeid olid lihtsad,» rõõmustas neiu. Sama meelt oli Eliase klassiõde Birgitta Ots. «Eeldasin, et eksamid muutuvad iga korraga raskemaks, kuid võrreldes eelmise aastaga oli ikka päris kerge,» leidis ta.
Tüdrukute matemaatikaõpetaja Maie Itse märkis, et tänavused eksamiküsimused olid väga hästi koostatud. «Kui eelmise aasta ülesanded nõudsid rohkelt selgitust, siis tänavu oli seda vaja vähem,» märkis ta. Itse hinnangul ei olnud eksam siiski liiga lihtne.
Löövad käega
«Kes oli õppinud, sellele ei tohiks rahuldava hinde saamine raske olla. Väga hea tulemuse jaoks tuli siiski näidata keskendumist, tähelepanelikkust ja teadmisi,» leidis pedagoog.
Levinud arvamust, et matemaatika on kuiv ja ebahuvitav aine, Kadrioru saksa gümnaasiumi õpilased ei jaganud. Ots, kellele lemmikaine matemaatika kõrval meeldivad veel ajalugu ja kirjandus, arvas, et kõigil õpilastel pole lihtsalt matemaatika jaoks sobivat mõtlemisviisi.
Tüdrukute õpetaja Maie Itse näeb peamise takistusena matemaatikasse süvenemisel pigem noori ahvatlevat üleüldist võimaluste ja valikute rohkust. Tema sõnul kehtib põhikooliõpilaste puhul reegel, et need, kes on andekad ühes aines, kalduvad seda olema ka kõigis teistes. «Neil lastel on raske valida, millisele valdkonnale rohkem pühenduda,» tõdes ta.
Raskused matemaatikaga sagenevad just gümnaasiumis. Oma osa selles mängib praegune kord, mille järgi abiturient ei pea tingimata tegema matemaatika riigieksamit. «Need lapsed, kes on juba varakult nõnda otsustanud, kipuvad seetõttu ainele käega lööma,» tõdes Kadrioru saksa gümnaasiumi põhikooliosa õppealajuhataja Kaja Jakobson.
Ülesanded olgu praktilised
Nii Jakobson kui Itse leiavad, et haridusministri plaan muuta riigieksam gümnaasiumiastmes kohustuslikuks on mõistlik – tingimusel, et eksamit saaks teha eri tasemetel.
Itse tõi selgituseks paralleele võõrkeelte ja matemaatika õppimise vahel. «Pole ju mõeldav, et ühesuguse eksamitöö teeksid nii algajad kui edasijõudnud keeleõppijad,» sõnab ta.
Õpilastes huvi säilitamiseks matemaatika vastu peab Itse kõige olulisemaks elulisi näiteid. Selles osas on tema sõnul varasemate põlvkondadega võrreldes toimunud suur muutus.
Kui Itse ligi 30 aastat tagasi koolis õpetamist alustas, oli õppurite entusiasm suunatud ülesannete kallal pusimisele ja seosed igapäevaeluga huvitasid neid vähe. «Nüüd peab laste pingutama saamiseks tingimata selgitama, milleks konkreetselt mingit oskust vaja on,» tõdes ta.
Juhan Mellik on Postimehe suvereporter
Üks eksam veel
• Põhikooli lõpetamiseks tuleb sooritada kolm eksamit.
• Kõigile on kohustuslik eesti keele ja kirjanduse või eesti keele kui teise keele ja matemaatika eksam. Kolmandaks õppeaineks saab õpilane valida kas vene, inglise, saksa või prantsuse keele, vene keele ja kirjanduse, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo või ühiskonnaõpetuse.
• Tänaseks on õpilastel selja taga eesti keele ja kirjanduse ning matemaatika eksam.