Eesti teraviljakasvatajate ühistegevus on hoo sisse saanud: eelmisel aastal kasvatati Eestis teravilja kokku seitse protsenti rohkem kui aasta varem.
Mullu kasvasid teravilja saak ja eksport
8. aprill 2014, 07:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ütles, et teraviljakasvatajate ühistegevus on viimastel aastatel hoo sisse saanud: «See on olnud oluliseks eelduseks teraviljasektori arengule, nii saakide kasvule kui teraviljaekspordile, mis eelmisel aastal ulatus 505 tuhande tonnini. Seejuures eksporditi nii tava- kui maheteravilja.»
Viimastel aastatel on teraviljakasvatajad saanud piisavalt suure saagi, et üldjoontes katta kodumaine vajadus. Saaki on jätkunud ka ekspordiks.
Lisaks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teatel ka kasvanud kasvupind, tootmisnäitajad ja nende saavutamiseks tehtud investeeringud.
2013. aastal kasvatati Eestis teravilja kokku 311 000 hektaril ehk seitse protsenti rohkem kui 2012. aastal.
Teravilja kasvupinnast moodustasid möödunud aastal suviteraviljad 81protsenti ja taliteraviljad vaid 19 protsenti.
Samas on saagi kujunemise oluliseks mõjutajaks ilmaolud. Mullu oli kogu teravilja koristusperioodil ilmastik soodne, vili sai suhteliselt kiiresti koristatud ja piisavalt aega jäi ka sügiskülvideks.
Teravilja ja -tooteid eksporditi 2013. aastal 106 miljoni euro väärtuses. Kuigi eksporditava teravilja maht kasvas, siis turuhindade languse tõttu vähenes väljaveo rahaline väärtus kaks protsenti.
Täna toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatav Teraviljafoorum, mis toob põllumehed enne külviaega kokku arutama teraviljakasvatuse arenguid ja toimimist.
«Igal aastal arvuka osalejaskonnaga toimuv teraviljafoorum on kohaks, kus analüüsida teraviljaturu arenguid ja muutuseid põllumajanduspoliitikas,» ütles Sõrmus.