Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks.
Statistikaamet: majanduskriis mõjutas ka sündimust
16. juuni 2010, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66, kirjutas statistikaameti peaspetsialist Ülle Valgma statistikablogis.
«Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le,» lisas Valgma,
Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima taseme — 1,86. Rahvastiku säilimiseks ehk taastetasemeks peab sündimuskordaja olema vähemalt 2,1.
Sündimus on Eesti viimastel aastatel võrdlemisi kiiresti kasvanud ning jõudnud Euroopa viimaste hulgast ülemisse kolmandikku.
«Oma osa on siin kindlasti mänginud ka vanemapalk, mis stimuleeris sündimust töötavate haritud naiste seas ning suurendas teise ja kolmanda lapse sündi. Samas on sündimuse taset hoida äärmiselt keeruline, sest kõikjal, kus just noortel on rohkem valikuvõimalusi, kipub sündimus langema,» selgitas Valgma.
Sündimus ületas Eestis taastetaseme viimati 1970.–1980. aastatel, kui ühiskonnas oli vähe valikuvõimalusi ja mobiilsust.
Valikuvõimaluste rohkust kinnitab ka trend, et endiselt sünnitavad Eesti naised üha hilisemas eas. Ema keskmine vanus lapse sünnil ületas 2009. aastal 29. eluaasta piiri ja esimese lapse sünnil 26. eluaasta piiri.
Kõige kõrgem on keskmine sünnitusvanus Harju maakonnas — 30 aastat. Kõige noorema keskmise sünnitusvanuse osas maakondlikult suuri erinevusi ei ole. Nii on sünnitajad keskmiselt 27-aastased Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgeva ning Valga maakonnas.
Jätkuvalt vähenes abielust sündinute osatähtsus. Kõigist sündinud lastest vaid 41% sündis registreeritud abielus vanematele. Eesti rahvusest emadest on lapse sünnil abielus vaid kolmandik.
Teiste rahvuste esindajate käitumine on traditsioonilisem — neist on lapse sünnil abielus 60 protsenti. Kuigi andmed ema ja isa vabaabielu kohta puuduvad, võib seda hinnata isa andmete olemasolu alusel sünniaktis.
Selle näitaja põhjal saab öelda, et pooled sündinud lastest sünnivad vanematele, kelle kooselu on registreerimata. Kui eelmistel aastatel oli pidevalt vähenenud laste osatähtsus, kelle sünniaktis puudusid isa andmed, siis 2009. aastal selle näitaja vähenemine peatus.
Töötute arvu märgatav suurenemine 2009. aastal ei kajastu sünnitajate tööhõive andmetes. Töötute sünnitajate osatähtsus suurenes vaid 1 protsendi võrra, ulatudes 4 protsendini sünnitajate koguarvust. Suurenes ka kõrgharidusega sünnitajate osatähtsus. 2009. aastal oli neid 36%.
«On positiivne, et pidevalt on suurenenud teise, kolmanda, neljanda ja ka viienda lapsena sündinute osatähtsus ning vähenenud esiklaste sündide oma.»
2009. aastal kasvas teisena sündinud laste arv 0,5 protsento, kolmandana sündinud laste arv 3 protsenti, neljandana sündinud laste arv 7 protsenti, viiendana sündinuid oli isegi 17 protsenti rohkem kui aasta varem. Rekordiliselt kõrge oli mitmikesünnituste arv 1000 sünnituse kohta — 172.
Siseministeeriumi andmetel olid 2009. aastal populaarseimad tüdrukute nimed Sofia, Laura, Maria, Anna, Sandra, Eliise, Darja, Lisette, Aleksandra ja Marta. Poisslastel Rasmus, Nikita, Markus, Martin, Marten, Artjom, Aleksander, Sander, Oliver ja Kevin.