Viimase kümne aasta jooksul on eestlasi kõige rohkem surnud jaanuaris. Aasta algusele järgnevad märts ja detsember.
Eestlaste surmakuu on jaanuar
18. juuni 2010, 22:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmeil on aastatel 2000-2009 jaanuaris surnud kokku 16 741 inimest, märtsis surnuid on 15 905 ja detsembris surnuid 15 767.
Kõige vähem surmasid on viimase kümne aastaga olnud juulis (13 634), august (13 314) ja septembris (13 696).
Statistikaamet andmebaas sisaldab viimase 40 aasta surmade statistikat. Kõige rohkem ühes kuus surnuid oli 1994 aasta septembris – 2022. Rohkem ei ole surmade arv ühes kuus üle 2000 tõusnud. Septembris 1994 uppus parvalev Estonia. Kõrged surmaarvud olid ka sellele järgnevatel kuudel.
Statistikaameti juhtivstatistik Mari Plakk võrdles surma põhjuseid kuude kaupa viie peamise surmapõhjusega.
Tema sõnul on vereringe- ja südamehaigused, mis on suurimaks surmade põhjustajaks, korrelatsioonis ka üldise surmade jaotusega. «Ilmselt on talv ja varakevad üheks mõjuteguriks, mis on ohtlik nende haigustega inimestele,» märkis ta.
Plakk lisas, et samal ajal kasvajate puhul selline korrelatsioon puudub, samuti erinevad aastad üksteisest.
«Õnnetusjuhtumite puhul on samuti korrelatsioon olemas, kuid siin oleks ilmselt otstarbekas täpsemalt vaadata õnnetusliikide kaupa,» sõnas Plakk.
Järgnevad põhjused (sh hingamisteede haigused ning nakkus- ja parasiithaigused) on juba väiksema osakaaluga ning üldisi suremusnäitajaid need enam väga ei mõjuta. Samuti pole väiksema osakaaluga surmapõhjuste järjestus olnud alati sama, vaid on aastate lõikes muutunud.