Uuring: Postimehes ja Äripäevas ilmus kuue kuuga 207 EL teemalist lugu

Euroopa Liidu lipp. Foto: SCANPIX

Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi esmaspäeval avalikustatud uuringu kohaselt ilmus möödunud aasta oktoobrist kuni selle aasta märtsi lõpuni Postimehes ja Äripäevas kokku 207 artiklit, milles oli seos Euroopa Liiduga (EL).

207 EL-i puudutavast artiklist ilmus 137 Postimehes ja 70 Äripäevas, selgus EL liikmelisuse 10. aastapäeva puhul Eesti ja Soome trükimeedias tehtud uuringust, mille viis läbi välisministeerium koos Tallinna Ülikooliga. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millistel EL teemadel lehed kirjutasid, teatas BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.

Uuringust selgus, et kaks enim kajastatud teemat on välis- ja julgeolekupoliitika ning majandus, rahandus ja maksundus, mis on seletatav sellega, et EL on eelkõige majanduslik ja poliitiline ühendus, mis loodi julgeoleku tagamiseks peale teist maailmasõda 1951. aastal.

Teemadest järgnevad Euroopa Parlamendi valimised ning õigus- ja siseküsimused ning kodanike õigused. Ülejäänud teemadel avaldati vähem kui kümme artiklit ning neli EL poliitikavaldkonda, milles kõige vähem artikleid avaldati, olid teadus ja tehnoloogia, põllumajandus, kalandus ja toit, energia ja loodusvarad ning keskkond, tarbijad ja tervishoid.

Neli EL poliitikavaldkonda, milles ei ilmunud analüüsitud perioodi jooksul ühtegi kirjutist, olid valdkondadevaheline poliitika ehk finants- ja majanduskriis, Euroopa aastal 2020 – uus majandusstrateegia, parem õigusloome, jätkusuutlik areng, mitmekeelsus, samuti kultuur, haridus ja noored, piirkonnad ja kohalik areng illegaalne migratsioon. Jättes kõrvale Ukraina kriisiga seotud kirjutised, kajastasid enamik majanduse, rahanduse ja maksunduse valdkonna artiklitest pangandust, eelarvet ja toetuseid. Välis- ja julgeoleku suhetes domineerisid julgeolekuteemalised lood, selgus uuringust.

Kõige enam ilmus artikleid novembris, mil toimusid mitmed kõrgetasemelised sündmused EL tasandil, nagu näiteks EL kaitseministrite kohtumine, EL välisasjade nõukogu ja üldasjade nõukogu istungid ja EL rahandusministrite erakorraline kokkusaamine Euroopa majandusolukorra ja riikide eelarvekavade aruteluks.

Selle taustal süvenes Ukrainas kriis võimulolijate ja nende vastaste vahel ehk EL-i pooldajate ja vastaste, ehk venemeelsete vahel. Ukraina kriisiga seotud kirjutised moodustasid kõigist analüüsitud kajastustest 21 protsenti ning omakorda enamik neist ehk 86 protsenti ilmusid Postimehes. Kõik Ukraina kriisi teemalised artiklid jäid majanduse, rahanduse, maksunduse või välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda. Ukraina kriisiga seonduvaid kajastusi avaldati samuti novembris palju, mil mainitud kõrgetasemelistel kohtumistel arutati kriisi lahendamise võimalusi. Veelgi enam kajastati Ukraina kriisi märtsis, mil Venemaa okupeeris Krimmi.

Kõneisikutena tsiteeriti artiklites kõige rohkem EL institutsioonide esindajaid, Eesti poliitikuid ja teiste riikide poliitikuid. EL institutsioonide esindajatest saids kõige rohkem sõna Euroopa keskpanga juht Mario Draghi, Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso ning Euroopa Komisjoni asejuht Siim Kallas. Eesti poliitikutest said enim sõna rahandusminister Jürgen Ligi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja riigikogu EL komisjoni esimees Arto Aas. Muude riikide poliitikutest tõusid esile Ukraina uus peaminister Arseni Jatsenjuk, Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Ukraina kriisiga seotud kajastuste suur määr analüüsitud artiklites on uuringu läbiviijate hinnangul kahtlemata üsna suures osas kantud Eesti ajaloost, geograafilisest asukohast ja muust Eesti ja Venemaaga seotud taustsüsteemist. Lisaks paneb see proovile EL julgeoleku tagajana EL ning NATO valmisoleku kaitsta liitunud riike, kes Ukraina kriisi tõttu ohus on või end ohustatuna tunnevad.

Ukraina kriis vastab Eesti kontekstis ka enamikele uudise kriteeriumitele ning selle puhkemise tõttu jäid tõenäoliselt mõned teised uudisväärtuslikud teemad, mis muidu leheveergudele oleksid saanud, nüüd tagaplaanile, olgu selleks kasvõi Euroopa Parlamendi valimised, mida analüüsitud perioodil kajastati märkimisväärselt vähe. Uuringu läbiviijad leidsid, et enam leheruumi oleks Ukraina kriisita EL jagunud EL sisemiselt peavalu tekitavale eurokriisile, Eestile sisepoliitiliselt tulisele Rail Baltica temaatikale või Eesti kümneaastasele staažile EL liikmena.