Apteegid võivad saada ajutise piirangu

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab täna, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, et takistada apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal.

Apteegikorraldust muutvast eelnõust on komisjon juba välja võtnud palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Komisjonil on eelnõu menetlemisega kiire, sest 9. juunil jõustub riigikohtu otsus, mis üle kaheksa aasta kehtinud apteekide asutamise piirangud tühistab.

Suurte tegijate soovid

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liikme Tanel Terase sõnul pole ükski praegune suurtegija varjanud, et asutamispiirangute kadudes kavatsetakse investeerida linnadesse ja avada seal uusi apteeke.

«Seega, kui sarnaselt asutamispiirangute kehtestamise ja jõustumise vahelise ajaga avatakse linnades näiteks 50 apteeki, siis arvestades maa-apteekide üldiselt lühemat lahtiolekuaega, tähendaks see olulist mõju apteegiteenuse kättesaadavusele maapiirkonnas ja seda kindlasti negatiivses mõttes,» ütles ta. Ettevõtjad ootavad Terase sõnul riigikogult nüüd selget sõnumit, mis apteegisektoris toimuma hakkab, ehk kas suure nõudlusega piirkondades piiratakse apteekide arvu.

Sotsiaalkomisjoni laual olev ettepanek ei tooks olukorda siiski lõplikku selgust. Nimelt on kõne all võimalus kehtestada 2015. aasta lõpuni ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates ehk üle 4000 elanikuga omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Muudatus annaks sotsiaalministeeriumile lisaaega, et rahulikult välja töötada ja asjaosalistega läbi arutada uued võimalikud piirangud, mis hakkaksid kehtima järgmise aasta lõpus.

Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Heljo Pikhof ütles, et komisjon on üleminekuregulatsiooni arutanud ja arutab seda ka täna. Tema sõnul pole sotsiaalministeerium regulatsiooni ega ka selle vajaduse kohta veel oma hinnangut andnud ning pole välistatud, et selle kehtestamine võiks taas tekitada vastuolu põhiseadusega ja muuta uute apteekide avamise läbipaistmatumaks. «Seega on põhjust komisjonis regulatsiooni seda osa veel põhjalikult arutada,» lausus ta.

Maakohas teised nõuded

Sotsiaalkomisjon on teinud eelnõusse juba muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega.

Komisjoni hinnangul aitab muudatus tõsta linnades teenuse kvaliteeti ning toetab teenuse kättesaadavust ka väiksemates omavalitsustes, sest haruapteegile kehtivad vähendatud nõuded.

Eesti Apteekrite Liidu esinaise Ülle Rebase sõnul on liit põhimõtteliselt nõus, et võrdse konkurentsi huvides võiksid linnades tegutseda ainult üldapteegid, ning ka viieaastane üleminekuaeg võimaldab haruapteegid tema sõnul üldapteekideks ümber korraldada. Samas soovitab Rebane sotsiaalkomisjonil üle vaadata elanike arvu piir ning lubada uusi haruapteeke asutada vaid alla 2000 elanikuga linnades, et kaitsta väikelinnades tegutsevaid proviisorite apteeke.

Terase leidis aga, et erinevalt komisjoni eesmärgist halvendab muudatus apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust, sest haruapteekide ümberkujundamine tekitab suurema vajaduse proviisorite järele ja tõenäoliselt hakatakse neid suurema palgaga meelitama just maalt.

Veel on apteegipiirangute eelnõusse lisatud nõue, et linnas paiknev üldapteek peab olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Väiksematest muudatustest toetab sotsiaalkomisjon ka apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Riigikogu ette jõuab eelnõu tõenäoliselt järgmisel nädalal, mil peaks toimuma nii muudatuste teine kui ka kolmas lugemine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles