Galerii: õhutõrjepataljoni ajateenijad tõid kõik lennukid alla

Täna lõppesid Rutjal Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljoni ajateenijate kahepäevased lahinglaskmised, mille käigus kahurimeeskonnad tabasid kõiki sihtmärke.

«Kui ajateenijad suudavad sellest tabada reaalsest õhuohust kümneid kordi väiksemaid mudellennukeid, ei tahaks ma olla nende võimaliku vastase asemel,» ütles õhutõrjepataljoni ülem major Harles Kosk ja lisas, et oma sooritusega andsid ajateenijad väga hea hinde ka kaadrikaitseväelaste tehtud tööle.

Viimast mudellennukit tabas õhutõrjekahuri sihtur reamees Taaniel Tüür. «Tänu kiirele ja heale meeskonnatööle jäi mul ainult sihtmärk sihikule võtta ning õigel hetkel pedaali vajutada,» ütles reamees Tüür.

ZU 23-2 on 23-mm kaliibriga ja kahe rauaga õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse kaitseväelast: meeskonna ülem, sihtur, seadur, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. 950 kg kaaluva õhutõrjekahuri põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid.

Lisaks õhutõrjekahuritele kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Kahuripatarei ajateenijad suunduvad Kevadtormi alale 11. mail ning hakkavad tegutsema koos 2. jalaväebrigaadiga.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa umbes 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, kaitseväe logistikakeskus  paikneb Pärnus ja toetab õppust sealt.