Seoses koondamise- ja palgatõusuprojektiga toimub politsei- ja piirivalveameti eri üksustes teisigi muutusi, ning kuude kaupa koondamise hirmus töötamine tekitab paratamatult suuri pingeid, tõdes politseiteenistujate ametiühingute juht Ele Nuka.
Politseinike ametiühingu juht: praegu on pinged suured
20. mai 2014, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna nii-öelda keskaparaadis toimuvad muudatused peaksid selguma mai viimastel päevadel, pole praegu veel teada ka lõplikku otsust, palju inimesi koondatakse, lausus PPA korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroos töötav politseiteenistujate ametiühingu juht Ele Nuka Postimehele.
Küsimusele, kuivõrd põhjalikult juhtkond kärpekava ja koondamisi töötajatele tutvustab, vastas Nuka, et selgitusi on küll olnud, aga selliste kavade juures on küsimusi alati rohkem kui vastuseid.
«Kõige olulisem on selle tegevuse eesmärk. Kui plaan välja käidi, käisime ametiühingutega juhtkonnaga kohtumas ja meile toodi välja need põhjused. Iseenesest on kõik justkui õige, me ei saa tõesti vastu vaielda, et tööturule tuleb üha vähem noori ning arvestades politseinikule esitatud kõrgendatud nõudmisi, on juurdekasv väike,» lausus Nuka.
«Teisest küljest on praegu mulle suhteliselt ebaselge, kas koondamised vaadatakse üle selle pilguga, kas vajaliku töö saab efektiivsemalt teha. Väidetavalt kõik juhid seda vaatavad, kuidas üksus funktsioneerib,» märkis ta.
Nuka sõnul oli kohtumisel ametiühingu peamine sõnum juhtkonnale, et koondamiste abil palgatõusu saavutamine ei pruugi täita eesmärki ehk peatada politseinike lahkumist töölt. «900-eurose brutopalgani jõudmine ei rahulda politseinike tegelikke vajadusi. See pole nii motiveeriv palk, et inimesed kümne küünega sellest raskest ametist kinni hoiaks. Meie sõnum oli, et tuleks tegeleda ka täiendavate motivaatorite leidmisega: organisatsioonikultuuriga, muuta suhtumist ametnikesse. Kardan, et praegu panustatakse ainult palgatõusule ja ressurssi muu motivatsioonipaketiga tegelda ei jätku,» sõnas Nuka.
Seda, kas 250 ametniku koondamisega suudetakse kogu organisatsioonis olev «õhk» välja lasta, ei osanud ametiühingu juht öelda, sest tal pole täpset ülevaadet kogu ametnikkonna tööülesannetest. «Seda peavad teadma vahetud juhid, kes näevad, millega inimesed tegelevad. Ma küll kahtlen, kas meil on üle 200 ametikoha selliseid, kes ei tööta 40 tundi nädalas,» arutles ta.
«Pigem on probleem, et teatud funktsioone hakatakse koondamiste järel teistele jagama,» kartis Nuka ja meenutas, et tugitegevusi on koondatud PPA loomise algusest peale. «Alguses oli see mõistetav, täna mulle tundub, et nii võib juhtuda, et osa tugiteenustest, näiteks logistika jne pannakse põhitöö tegijatele, mis tähendab, et mingid tööd jäävad hoopis tegemata.»
«Kõige hullem, mis saab juhtuda, et pingutatakse üle: koondatakse ära kogenud inimesed, siis aga selgub, et kärbitud sai liiga palju. See mis tähendab, et peab hakkama jälle uuesti inimesi juurde võtma, välja õpetama jne.»
Seda, kes ja kust täpsemalt koondatakse, PPA kõikidele töötajatele ei teatata. Teada saab see, kellele koondamisteade pihku pistetakse. Nii et arusaadavalt ärevust on. «Aga olgem ausad, politseis on muudatusi toimunud läbi aastate pidevalt. Politseid on loksutatud nii kaua, et kes siin kaua olnud, on endale päris paksu naha selga kasvatanud. See on küll tragöödia, kui sulle antakse koondamisteade, aga ma arvan, et politseiametnikud võtavad seda stoilisemalt kui piirivalveametnikud,» arvas ametiühingu juht.
Seoses koondamise- ja palgatõusuprojektiga toimub teisigi muutusi: prefektuurides töö ümberkorraldamine, korrakaitsepolitseis ametnike viimine tavatööajalt summeeeritud tööajale, lisaks on projekt kohalike jaoskondade ümberkujundamiseks, loetles Nuka.
«Seetõttu on praegu pinged suured. Eriti üksused, kelleni veel ei ole koondamised jõudnud, ootavad. Mida pikemaks ootusärevus läheb, seda rohkem on pinget ja seda madalam on tööviljakus. Kui kõrvalt kedagi ära koondatakse, tekitab see stressi kõikidele.»
«Mis mulle kui ametiühingutöötajale on kummaline, on see, et palgatõusu peaks ju ikkagi riik tagama. Praegu peadirektor püüab endast anda parimat, et palka natukenegi tõsta, kuna me ei tea, mis saab järgmise aasta riigieelarvega, kõikide lubaduste jaoks riigil raha ei jätku. Aga see pidev sisemiste ressursside arvelt ponnistamine pole igal aastal lihtsalt võimalik. Politseitöö tuleb ju ära teha, aga meid jääb lõpuks kuidagi väga... Lõpuks tekib eksistentsiaalne küsimus, milliseid funktsioone me enam ei täida?» küsis Nuka.
«Kui mu kõrvalt koondatakse kolleeg, tuleb mulle tööjupike juurde. Järgmine kord samuti. Aga mul oli ka enne seda nii piisavalt tööd, et ma ei saanud 8 tunniga hakkama. Mingil hetkel tuleb mulle piir ette,» tõi ta näite.
«Praegu ma ei julge küll öelda, kas korrastamine läheb eesmärgipäraselt ehk kas peatub inimeste lahkumine, seda on mul küll raske ennustada,» nentis Nuka.