Väiketalunike ridade kiire hõrenemise põhjuseks on eelkõige taluperemeeste kehv tervis ja/või kõrge vanus, järeltulijad ei näe talupidamise jätkamisel paraku tulevikku.
Laupäeval Postimehes: vanameeš läheb Eesti Rahva Muuseumi
30. mai 2014, 20:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli lõpetabki talu pidamise vanaperemehe surm – lapsed panevad seejärel loomad müüki ja rendivad maa välja või müüvad selle maha. Eestis valitseb suuremat sorti segadus selle ümber, mida üldse väiketaluks pidada – mõne jaoks on piiriks sada hektarit, teisel jälle 50 hektarit.
Omaette väiketalu liigiks võib pidada elatustalu, mis toodab suure osa vajaminevast toidust ise nii, nagu seda sadu aastaid on tehtud. Siin kasvatatakse sigu, lehmi, kanu, vilja ja kartulit peamiselt oma tarbeks. Sellised väiketalud on muutunud tõeliseks harulduseks. Kui vaadata statistikaameti andmeid, ei saa elatustalusid olla praegu alles kindlasti rohkem kui 500-1000. Paarikümne aasta jooksul võivad need sootuks kaduda.
Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on pankrotid väiketalunike seas üsna harvad – tavaliselt lõpetatakse ise. Üheks kurvaks näiteks on pikaajaline noortalunike eestkõneleja ja ka vahepeal Võrumaa Talupidajate Liitu juhtinud Andres Soots, kes 2011. aasta juunis andis ise kohtusse enda pankrotiavalduse. «Põhitegevusalaks on olnud teravilja ja rapsi kasvatus, ettevõtte kiire laienemisega on kogunenud kohustused pankade ja sisendfirmade ees,» seisab kohtumääruses.
Talupidajate keskliidu juhi Kaul Nurmi hinnangul oleks saanud väiketalunikele sõbralikum põllumajanduspoliitika nende ennaktempos kadumist tublisti pidurdada. Väiketalude püsimist on toetanud Leedu ja Läti, samuti Poola – eks ole ju Leedu ja Poola hoolimata oma suurest väiketalunike osast ikkagi olulised toidueksportijad. «Võrreldes vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti läinud suurtootjate teed – Lääne-Euroopas on sajal hektaril toimetav talu praegugi suur talu,» lausus Nurm. «Meil tegutsevad suurimad majapidamised juba 10 000 hektaril.»
Edasi loe laupäevasest Postimehest või Postimees Plussist!