Huvi Eesti kodakondsuse vastu suureneb

Kodakondsustunnistuste kätteandmine Riigikogus. Foto: Liis Treimann / Postimees

Selle aasta esimese viie kui jooksul sai politsei- ja piirivalveamet 664 taotlust Eesti kodakondsuse saamiseks. Mullu oli sama ajaga esitatud 619 taotlust.

«Huvi Eesti kodakondsuse vastu pole vähenenud. Meile esitatakse nädalas umbes 30 kodakondsuse saamise sooviavaldust,» kinnitas PPA menetlusbüroo juht Maige Lepp.

Esitatud taotluste seas on 224 taotlust kodakondsuse saamiseks alla 15-aastastele lastele, mullu oli neid samal perioodil 220.

Taotlejate seas on kõige rohkem määratlemata kodakondsusega isikuid – 518 (mullu samal ajal 513), Venemaa kodanikke – 111 (mullu samal ajal 84), Ukraina kodanikke – 20 (mullu samal ajal 16), samuti on ka Läti, Armeenia, India, Itaalia, Aserbaidžaani, Kõrgõzstani, Leedu, Moldova, Nepali ja Valgevene kodanikke.

Maige Lepa sõnul oli suurim kasv – 11 protsenti - ida prefektuuris, kus esitati viie kuuga 173 taotlust, mullu oli samal ajal 155. Kõige rohkem on taotlusi esitatud põhja prefektuuris - 404 (mullu samal ajal – 393).

1. juuni seisuga oli 89 799 määratlemata kodakondsusega isikut, kellel on Eesti elamisluba või õigus Eestis elada, mullu oli samal ajal 92 832 mittekodanikku.

Kõiki määratlemata kodakondsusega vanemaid, kellel sünnib Eestis laps, teavitab PPA kirjalikult võimalusest oma lapsele taotleda lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Esmatähtis on vanema tahe taotleda omalapsele Eesti kodakondsust. Selleks tuleb vanematel esitada sooviavaldus, mida saab teha kas PPA teeninduses, posti või e-posti teel. 

Eesti kodakondsuse taotlemise protseduur alla 15-aastasele on lihtne, laps ei pea kodakondsuse saamiseks eksameid tegema, kuid ta peab viibima püsivalt Eestis. Samuti ei pea lapsele kodakondsust taotledes tasuma riigilõivu, taotlemine on tasuta. Kodakondsuse andmise otsuse teeb valitsus kolme kuu jooksul.