Järgmisel aastal valmiv ulatuslik raport tõotab reformi kutsealuste tervisenõuetes ning selles, mida ja kuidas neil teenistuses teha tuleb. Motivatsiooni suurendamiseks hakatakse ajateenijatele aga juba eelolevast kevadest erialaoskuste omandamise kohta tunnistusi välja andma.
Muudatused on möödapääsmatud, sest noorte meeste nappus ja vilets tervis ähvardavad lähiaastail muuta keeruliseks reservüksuste moodustamise.
Ühest küljest nõuab riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022 igal aastal 3200 ajateenija koolitamist, kuid samal ajal on järgneval kolmel aastal igas kaitseressursside ametis arvele võetud aastakäigus vähem kui 6000 meest. Numbrist polekski pealtnäha suurt lugu, aga kaitseväe tervisenõuetele vastab neist eeldatavasti vaid kolmandik.
Tegelikult ei tea praegu veel keegi, millal kriitiline piir saabub. Erinevalt näiteks Soomest on Eesti süsteemi omapära, et ühe ajateenijate kutse saab kokku panna kümne aastakäigu ajateenistuskohuslastest.
Täna ütleme, et 39 protsenti meestest on võimelised teenima, ülejäänud on haiged. See on minu meelest täiesti moraali alandav pilt. Enamik neid mehi, kes tänaval käivad, peaksid olema lombakad, kõverad või psüühiliste häiretega – aga see ei ole ju nii.
«Loomulikult ei ole normaalne mehitada üksusi 27–28-aastaste ajateenijatega, aga see kümneaastane lõtk võimaldab siiski selle 3200 praegu veel kätte saada. Iseküsimus on muidugi kvaliteet,» kirjeldas olukorda KRA peadirektor Margus Pae.
On avalik saladus, et kaitseväe väeosad pole viimasel ajal olnud rahul kutsealuste tervise ega võimega õpet läbida. Pae sõnul tuleb kaitseväel olukorraga kohaneda, sest paranemist ei tule.
Üks põhjus on see, et kui mullu oli seaduses 17 ajateenistuse edasilükkamise alust, siis tänavu riigikogu otsusega juba 23. Nende taga on olnud nii huvigruppide lobitöö kui ka rahvusvahelised lepingud.
«Minu üleskutse on väga lihtne: ärme teeme neid rohkem juurde. Kui räägime vähenevatest aastakäikudest, siis nende aluste vähendamine oleks kindlasti üks meede, et saada kokku usutav kaitsevõime,» ütles Pae.
Seni aga, kui seda ei tehta, peab ka kaitsevägi kohanema, näiteks väljaõppeprogramme ümber tehes.
Tänavu märtsis algataski kaitseministeerium 110 000 euro suuruse eelarvega ja poolteist aastat vältava uuringu. Uurimisküsimuste nimekiri on lehekülgi pikk, kuid põhieesmärk üks: teha kindlaks, milline on tegelikult ajateenija vaimne ja füüsiline koormus ning kuidas saaks muuta kutsealuste tervisenõudeid nii, et rohkem mehi oleks ajateenistuskõlblikud või ei langeks teenistusest välja.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) juhitav projekt kaasab teiste hulgas Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku arste. Uuringu üksikasjalikkust näitab seegi, et ainuüksi ajateenija vaimse ja füüsilise koormuse mõõtmiseks kulub 40 000 eurot ja põlvede koormuse uurimiseks 21 000 eurot.
Süvitsi minek on põhjendatud, sest kui tervisenõuded uuringuraportile toetudes 2016. aastal ümber tehakse, peab tulemuseks olema suurem osavõtt ajateenistusest, kuid ohtu ei tohi sattuda meeste tervis.
Viiest mehest kaks võimelised teenima
Ajateenistuse problemaatikat analüüsinud KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem on üks neist, kelle hinnangul ei kajasta KRA arstlike komisjonide statistika Eesti meeste tegelikku seisu.
«Täna ütleme, et 39 protsenti meestest on võimelised teenima, ülejäänud on haiged. See on minu meelest täiesti moraali alandav pilt. Enamik neid mehi, kes tänaval käivad, peaksid olema lombakad, kõverad või psüühiliste häiretega – aga see ei ole ju nii,» arutles ta.
Põhjuseid on Heremi hinnangul kaks: arutult ranged tervisenõuded ja puudulik isamaaline kasvatus nii koolis kui ka ajateenistuses.
«Kui arvud ütlevad, et Eesti mees on haige, siis tegelikult oleme ise püstitanud arusaamatult kõrged nõuded. Teiseks, Eesti mees ei ole üldse nii haige, vaid hoiak on vilets. Ei saada aru, mille jaoks on ajateenistus,» lausus ta.
Heremi väited pole võetud õhust, sest tema juhitavas KVÜÕAs on samal teemal kaitstud mitu magistritööd. Neist on näiteks selgunud, et 2003. aastast pärinev sõduri baaskursuse õppekava ei sisalda tunde, kus räägitaks, mis roll on ajateenijal ja miks seda süsteemi ülal peetakse.
«Ajateenistuses ei kasvata me inimest, me ei loo temas teatud hoiakuid ja kaitsetahet,» summeeris Herem. Üks selle tagajärgi on, et kaitsetahe ei kandu reservi minejailt edasi ka uutele noortele, keda ajateenistus alles ees ootamas.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Hellar Lill nentis, et kaitsetahe peaks tulema juba koolist. Ministeeriumi eesmärk ongi, et 2016. aastaks saaks riigikaitseõpetuse tunde senise 4000 asemel poole rohkem õpilasi. Samuti räägitakse kaasa kehalise kasvatuse tundide õppekava koostamisel – et sellesse lisataks ajateenistuses kasutusel olevad füüsilised testid.
Selleks et ajateenistusele lisaväärtust anda, tahab ministeerium alates järgmisest kevadest hakata välja andma tunnistusi ajateenistuses omandatud oskuste kohta. Lille sõnul antaks tunnistus näiteks meeskonnatöö, parameediku, sidespetsialisti või teiste koolituste läbinutele.
«See on suhtumise muutmine. Kui sa paned selle uhkusega seinale ja märgid seda CVs, siis sa võiksid olla ju väärtuslikum töötaja,» tõi ta näite, kuidas ajateenistusest eraelus kasu võiks olla. Esimesed tunnistused saavad kätte tänavu juulis ja oktoobris teenistusse asujad.
See ei lahenda aga probleemi, et rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse iga-aastaste uuringute andmeil kasvab nende reservi minevate ajateenijate hulk, kes tahaks Eestis lühemat ja intensiivsemat ajateenistust.
2010. aastal leidis ajateenistuse lühendamist uurinud kaitsevägi, et see pole teostatav, kuna toob kaasa suurema kulu ja nõuab 200 lisainstruktori palkamist. Kaitseministeeriumist öeldi mulle, et uuring on nüüdseks aegunud ja arutelu lühendamise üle võimalik.
Nädalavahetuseks linnaloale
KVÜÕA ülema kolonel Heremi hinnangul pole ajateenistuse lühendamine mõttekas, kuna selle praegune pikkus tagab meestele vajaliku vilumuse ning annab võimaluse teenistuse teises pooles keskenduda potentsiaalsete ülemate treenimisele. Küll aga tuleb vaadata üle ajateenijate õppekavade sisu ja aegunud tavad, mis tänini loovad ajateenistusele aja maha molutamise mainet.
«Nädalavahetusel ajateenijate väeosas hoidmine on kurjast. Selle asemel, et saata nad koju, loome lihtsalt pseudodistsipliini. Meil ei ole nädalavahetusel inimressurssi, kes viiks läbi õpet, ega ajuressurssi, kes seda suudaks vastu võtta. Puhkepäevad on puhkamiseks. Alates esimesest nädalavahetusest tuleks hakata võimalikult palju ajateenijaid linnaloale saatma,» pakkus ta võimalusi ajateenistuse uuendamiseks.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (Reformierakond) ütles, et ei näe praegu vajadust ajateenistuse süsteemi muuta, sest tervise- ja motivatsiooniprobleemide alged on väljaspool ajateenistuse süsteemi.
«Lisaks on ajateenistuse pikkus seotud tsükliga, mille lõpetab igal kevadel suurõppus «Kevadtorm». Uuendusteks peab siis kaitsevägi ise täiesti uue mudeli välja pakkuma,» rääkis ta.