Riigikogu liikmed moodustasid hiljaaegu seni kõige suurema parlamendi toetusrühma- laste õiguste rühmaga liitus koguni 44 saadikut. Rühm asutati tuginedes MTÜ Noor Eesti ettepanekutele laiendada valimisõigust ka alla 18 aastastele inimestele.
Laste valimisõigust toetava parlamendirühmaga liitus rekordiliselt riigikogulasi
4. juuli 2010, 21:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi toetusrühma esimeheks valitud Mailis Reps teatas 17. juunil riigikogu pressiteates, et rühm hakkab tegelema laste ja lastega perede õiguste ja olukorra ning nende senisest aktiivsema ühiskonnaellu kaasamisega, siis toetusrühma loomise initsiaatori ja rühma aseesimehe Liisa Pakosta kinnitusel on rühma eesmärk siiski toetada lastele suurema esindatuse andmist valimistel.
«Ametlikult on 44 riigikogu liiget andnud oma allkirja paberile, et nad toetavad Noor-Eesti ettepanekute põhjal moodustatud laste õiguste toetusrühma, mis tegeleb laste suurema esindatusega valimissüsteemis,» ütles Pakosta.
Noor- Eesti pöördus kõikide riigikogu liikmete poole ettepanekuga liikuda põhiseaduse muutmise suunas, mis delegeeriks laste hääled laste vanematele. «Parlamendirühma moodustamise alusdokumentides on kirjas, et see on loodud MTÜ algatusest lähtuvalt ja ettepanekutele tuginevalt, et me vaataks laste esindatust valimissüsteemidest. Sinna hulka kuulub ka valimisea alandamise küsimus, mis on Euroopa Komisjoni tasemel tõstatatud ja mis kindlasti väärib arutamist,» selgitas Pakosta.
Sellised parlamendirühmad on Pakosta kinnitusel olemas päris mitmes riigis. Oma ideed näevad nad selles, et kui tänaseks on peaaegu kõik kodanikud valimistel esindatud, siis esindatud ei ole umbes iga viies kodanik ehk alaealised. «Päris mitmes riigis arutatakse võimalike lahenduste üle, kuidas laste esindatust valimissüsteemis tõsta või parandada,» märkis Pakosta.
Ta pidas samas võimalikuks, et paljud toetusrühmaga liitunud riigikogulased tegelikult ei saanudki aru, millega nad liitusid ja tõenäoliselt ei lugenudki algatusdokumente läbi. «Minuni jõudnud tagasiside alusel osad inimesed ei lugenud läbi, millele nad alla kirjutasid,» ütles Pakosta.
Ta lisas, et tegemist on toetusrühmaga ja kui selle liikmed hakkavad ideele kõva vastuseisu avaldama, siis saavad tegelikud toetajad rühmast välja astuda. «Kuigi näitaks ikka harukordset kirjaoskamatust asuda midagi toetama selleks, et sellele vastu olla.»
Varasemast on teada, et riigikogu põhiseaduskomisjon ja kultuurikomisjon hakkavad tõenäoliselt sügisel arutama noortepoliitika küsimust, muude teemade seas arutatakse ka valimisea langetamist.
Eesti Noorteühenduste Liit saatis riigikogu põhiseaduskomisjonile pöördumise, milles palus arutada valimisea langetamist. Komisjoni esimees Väino Linde on Postimehele öelnud, et noorte ja poliitika teemat tuleks arutada küll, kuid seda teha märksa laiemalt, kui seda on ainult valimisea langetamine.