/nginx/o/2014/06/20/3131619t1h9c74.jpg)
Kolmandik eestlastest arvab, et eelmisel aastal Eesti riigile esitatud 97 varjupaigataotlust on ühe aasta kohta liiga palju, selgus siseministeeriumi tellitud uuringust.
Kolmandik Eesti elanikest arvab, et 97 varjupaigataotlust aastas on liiga palju
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
25. juuni 2014, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagulaste sisseränne koormab Eesti sotsiaalsüsteemi ja suurendab tööpuudust, kardavad sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll poolt läbiviidud uuringu järgi enamik Eesti elanikest.
Millistest piirkondadest ei soovitaks pagulasi endale naabriks või Eestisse elama?
Eelkõige Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast, seejärel Aafrikast.
Eesti on seni aga vastu võtnud pagulasi just nendest piirkondadest.
Intervjuudest osalenud ütlesid, et neid häirib pagulaste puhul teistsugune eluviis või kultuuritaust, aga ka siinse keele mittevaldamine ja teistsugused usulised vaated.
Ka toodi välja näiteks madalamat haridustaset ja teistsugust välimust.
Mida arvatakse praegusest varjupaigapoliitikast?
Enamik arvab, et Eesti riik pigem takistab sisserännet, kui et soodustab seda. Samas soovitakse aga senisest veelgi karmimat poliitikat.
Seetõttu on ootuspärane, et enamik eestlastest arvab, et Eesti ei peaks vastu võtma teistes Euroopa Liidu riikides varjupaiga saanud inimesi.
Kolm neljandikku Eesti elanikest pooldab, et pagulastele jagataks muud abi kui nende vastuvõtmine, nagu näiteks kriisipiirkondadesse tehnilise abi saatmine.
Valdavalt arvatakse, et Eesti riik peaks osutama vältimatut meditsiinilist ja sotsiaalabi pagulastele ja varjupaigataotlejatele.
Ainult kolmandik vastanutest arvasid, et paregune teave pagulaste kohta on piisav.
Kuigi öeldakse, et teavet ei ole piisavalt, ütles 43 protsenti, et neid ei huvita see valdkond ja et nad ei soovigi rohkem teavet.
Seda ütlesid pigem mitte-eestlased.
Üleriigiline avaliku arvamuse küsitlus toimus ajavahemikul 5.-22. märts 2014. Selle käigus küsitleti suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi läbi Saar Polli küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.